JOHANNESBURG —
Izizalwane zeZimbabwe ezisebenza kwele South Africa zithi umnyaka ka 2013 ubunzima kakhulu. Lobanje eleSouth Africa lilomnotho oqine kulawo wonke amazwe eAfrica, abeZimbabwe laba bathi bebethwele nzima ngokusilela kwemisebenzi eholisa imali ethe xaxa lokungahambi kuhle kwamabhizimusi. Loba kunjalo abeZimbabwe laba batshele uBenedict Nhlapho ukuthi balethemba lokuthi u2014 uzaba ngcono.
Inengi lezizalwane zeZimbabwe kwele South Africa bathi umnyaka ka 2013 ububathwalise amagabha avuzayo.Lobanje umnotho waleli lizwe ulokhu usaqinile nxa kuqathaniswa lamazwe amanengi eAfrica, inani labantu abaswele imisebenzi liqonge ledlula amatshumi amabili lanhlanu ekhulwini (25.6%).
Ukuthuthuka komnotho lakho kube phansi kulalokhu obekukhangelelwe.
Leke yinto abeZimbabwe abathi ibahlukumezile kakhulu njengoba bengenelisanga ukuzithuthukisa lemuli zabo njengalokhu abebekuhlelile.
Umnumnzana Gerald Ncube odabuka eGwambe e Plumtree useleminyaka eyisiphathamandla kwezamagalaji athengisa ipethulo eGoli.
Layeke uthi umnyaka ka 2013 ubunzima kakhulu.
Phezu kwalokhu uthi elinye lamagalaji ephetulo abelengxenye khona licine lithengiswa ngenxa yokuntengantenga kwezomnotho.
Kodwa uthi kukhanya isimo sesiguquka njengoba esethenjiswe isabelo emagalajini asebenzelana lawo.
Lokhu uthi sekumuphe ithemba lokuthi ngo 2014, kungenzeka imali igcwale iphuphume ebhukwini lakhe lebhanga.
Esinye isizalwane seZimbabwe unkosazana Aida Dumane laye uthi izinto kazimhambelanga kahle lonyaka njengoba imisebenzi ibiyimvelakancane.
Yenake uthi ithemba lakhe selikumvelingqangi.
Unkosazana Muthoni Dube uthi umnyaka uqala ubelenhlelo ezinengi zokuzithuthukisa lemuli yakhe kodwa wehluleka ngenxa yokusilela kwemali.
Uthi asekuthokozela yikuthi ngomnyaka ozayo usethole indawo yokuyafundela ukuphathwa kwezemali euniversity, okuyinto athi izaphucula impilo yakhe.
Ukusilela kwemisebenzi yikho okuqanjwa ngabanengi njengohlupho obelugqamile. Kwabanyeke ikakhulu abafundileyo, bathi uhlupho lokuthola incwadi zokusebenza lubakhuthise amathuba amanengi.
Lobanje udlakela lokucwasana ngobuzwe beluphansi lonyaka abanengi bathi bebehlalele evalweni ikakhulu emalokitshini lapho obekuhlala kungenwe ngo dli ezitolo zabakwamanye amazwe.
Abanye njalo ikakhulu abangelancwadi zokuba selizweni ezisemthethweni bathi imali yabo iphelele emapholiseni njengoba lonyaka abenyakazela umuntu abhadaliswe imali yesifumbathiso kabili kumbe kathathu ngelanga.
Inengi lezizalwane zeZimbabwe kwele South Africa bathi umnyaka ka 2013 ububathwalise amagabha avuzayo.Lobanje umnotho waleli lizwe ulokhu usaqinile nxa kuqathaniswa lamazwe amanengi eAfrica, inani labantu abaswele imisebenzi liqonge ledlula amatshumi amabili lanhlanu ekhulwini (25.6%).
Ukuthuthuka komnotho lakho kube phansi kulalokhu obekukhangelelwe.
Leke yinto abeZimbabwe abathi ibahlukumezile kakhulu njengoba bengenelisanga ukuzithuthukisa lemuli zabo njengalokhu abebekuhlelile.
Umnumnzana Gerald Ncube odabuka eGwambe e Plumtree useleminyaka eyisiphathamandla kwezamagalaji athengisa ipethulo eGoli.
Layeke uthi umnyaka ka 2013 ubunzima kakhulu.
Phezu kwalokhu uthi elinye lamagalaji ephetulo abelengxenye khona licine lithengiswa ngenxa yokuntengantenga kwezomnotho.
Kodwa uthi kukhanya isimo sesiguquka njengoba esethenjiswe isabelo emagalajini asebenzelana lawo.
Lokhu uthi sekumuphe ithemba lokuthi ngo 2014, kungenzeka imali igcwale iphuphume ebhukwini lakhe lebhanga.
Esinye isizalwane seZimbabwe unkosazana Aida Dumane laye uthi izinto kazimhambelanga kahle lonyaka njengoba imisebenzi ibiyimvelakancane.
Yenake uthi ithemba lakhe selikumvelingqangi.
Unkosazana Muthoni Dube uthi umnyaka uqala ubelenhlelo ezinengi zokuzithuthukisa lemuli yakhe kodwa wehluleka ngenxa yokusilela kwemali.
Uthi asekuthokozela yikuthi ngomnyaka ozayo usethole indawo yokuyafundela ukuphathwa kwezemali euniversity, okuyinto athi izaphucula impilo yakhe.
Ukusilela kwemisebenzi yikho okuqanjwa ngabanengi njengohlupho obelugqamile. Kwabanyeke ikakhulu abafundileyo, bathi uhlupho lokuthola incwadi zokusebenza lubakhuthise amathuba amanengi.
Lobanje udlakela lokucwasana ngobuzwe beluphansi lonyaka abanengi bathi bebehlalele evalweni ikakhulu emalokitshini lapho obekuhlala kungenwe ngo dli ezitolo zabakwamanye amazwe.
Abanye njalo ikakhulu abangelancwadi zokuba selizweni ezisemthethweni bathi imali yabo iphelele emapholiseni njengoba lonyaka abenyakazela umuntu abhadaliswe imali yesifumbathiso kabili kumbe kathathu ngelanga.