amalinks wokungena

Breaking News

IZimbabwe Imanyana leZambia Ekulwiseni i-Malaria


Uhulumende weZimbabwe usemanyene loweZambia kuhlelo lokuvimba ukumemetheka komkhuhlane woqhuqho lweMalaria olweZambia/Zimbabwe Cross Border Malaria Initiative.
Ukusebenzelana kwamazwe womabili kulolu hlelo kwenziwa ngesikhathi elungiselela umhlangano omkhulu kwezokwethekelelana ozakwenzelwa eVictoria Falls eZimbabwe kanye le Livingstone kwele Zambi owe United Nations World Tourisim Organisation General Sssembly (UNWTO).

Umhlangano weUNWTO ukhangelelwe ukungenwa zinkokheli zamanye amazwe, amalunga enhlanganiso le, inkokheli zamankampani aphatheke kwezokwethekelelana kanye lozulu umhlaba wonke jikelele.

Ngakho ohulumende bobabili bakubone kufanele ukuba babambisane empini yokulwisana lomkhuhlane woqhuqho lweMalaria anduba umhlangano wenziwe.

Insuku zokuba lumhlangano wenziwe ngenyanga kaNcwabakazi sezisondele ngakho inkokheli kwezempilakahle zikubone kufanele ukuba ziqinise inhlelo zazo ukuze zivikeleke izethekeli ngesikhathi kuqhutshwa lumhlangano.

Yiziphithiphithi ngesikhathi ohulumende bobabili bezama ukuqedisa osokusele ukuze kusiyafika insuku zokuqhuba lumhlangano konke besekulungule.

Amadolobho omabili enzelwa lumhlangano abhekane lodubo oluhlezi lusaziwa kwezempilakahle olweMalaria.

Udubo lomkhuhlane woqhuqho lubhahe kakhulu ezigabeni zemingceleni wamazwe womabili okugoqela i- Vic Falls le Livingstone kwele Zambia.

Lokhu kuvezwe emhlanganweni lentatheli owenzelwe eVictoria Falls kuphawulwa loluhlelo lwe Zam/Zim ngasikhathi sinye kunanzwa usuku lapho okuqakathekiswa khona umsebenzi wokuvimba ukumemeteka komkhuhlane woqhuqho lweMalaria, iWorld Malaria Day.

Isilinganiso sokungamatshumi amahlanu ekhulwini sikazulu weZimbabwe sisengozini yokuhlaselwa yilomkhuhlane woqhuqho elizweni.

Abezempilakahle bakhuthaza uzulu ukuba aguqule imicabango yakhe alandele imfundiso ayiphiwayo phezu kokuzivikela kumiyane eyiyona ethwala igciwane elibangela umkhuhlane woqhuqho.

Babika njalo ukuba phakathi komnyaka 2011 kusiya ku 2012 uzulu owedlula kancane inkulungwane ezilitshumi lantathu-13 303, owesigabeni se Matebeleland North nguye oye waya dinga usizo ezibhedlela ngoba ecabangela ukuba usehlaselwe ngumkhuhlane woqhuqho.


Abazinkulungwane ezintathu - 3000 balaba bantu batholakale belezibonelo ezikhomba ukuba balawo umkhuhlane woqhuqho kwathi abalitshumi yibo abalahlekelwe yimpilo.

Abezempilakahle bathi kunje abenhlanganiso yePopulation Services International –PSI, baphakathi kokwabela uzulu we Matebeleland North kusiya kubo Kariba eMashonaland West,ohlala bucwadlana lomfula uZambezi amambule wokuzivikela ukulunywa yimiyane angaba zinkulungwane ezedlula amakhulu amane-457 000.

please wait

No media source currently available

0:00 0:05:57 0:00
Lapho esitholakala khona
XS
SM
MD
LG