BULAWAYO —
Izakhamizi zakoBulawayo zithi kuqakathekile ukuthi inkokheli zelizwe ezintsha ziphume obala kuzulu ukuthi zilamaqhinga bani okukhokhela ilizwe njengoba ukhetho soludlulile, zitsho ukuthi nhlelo bani ezilakhho ukuvuselela inotho yelizwe.
Impumela yokhetho lolu etshiye ibandla le Zanu PF linqobile kanye lomongameli walelibandla ethole elinye njalo ithuba lokukhokhela ilizwe okweminyaka emihlanu ezayo, isilethe imbuzo kuzulu ukuthi kuyini osekuzenzakala kumizamo yokuvuselela inotho yelizwe kanye lokubumba ubudlelwano obuhle lamanye amazwe.
Lanxa nje umumo uthule, inengi kuzulu alazi ukuthi kwenzakalani elizweni lokhu kuphele ukhetho.
UNkosazana Precious Mumba, oyisakhamuzi koBulawayo, uthi uzwa elokwesaba nxa ekhangela impumela yalolukhetho ngoba engazi ukuthi kuhambanjani elizweni njengoba kungela okhulumayo lokhu kwethulwa impumela yokhetho kodwa bazwa ngabasiki bebunda ukuthi kulokukhonona ngempumela le.
Uthi kuqakathekile ukuthi izizalwane zakuleli zihle zazi ukuthi uhulumende ujongeni ukuze abantu bangaqali ukukhipha imali zabo emabhanga lokuqeda ukudla ezitolo besesaba umumo ka 2008 ngoba bengazi ukuthi kwenzakalani.
Osakhulayo, uMnumzana Jerry Sikhosana, uthi kazi ukuthi yiziphi inhlelo ibandla le Zanu PF elilazo lamhla ezingathuthukisa ilizwe ngemva kokwehluleka lokhu ilizwe lathola uzibuse.
Uthi lezizithembiso zokusa inotho kwabensundu i-Indigenisation zehlula ukuthela izithelo ezithuthukisa impilo kazulu wonke kungakho engaboni ukuthi kuyini okutsha okumunyethwe yiloluhlelo.
Esinye njalo isakhamuzi, uNkosikazi Jennifer Mpofu, uthi yena ubekhangelele ukuthi ilizwe ngemva kokhetho likhumisane umlotha lamazwe empumalanga kodwa okwakhathesi sesesaba ukuthi ubudlelwano lolu bungadilika buqhubekela phambili kucine sokusetshenziswa imali yelizwe leChina.
UMongameli Robert Mugabe uthole amavoti aphezu kwamatshumi ayisithupha ekhulwini – 61% kukhetho kwathi uMnumzana Morgan Tsvangirai wathola phezu kwamatshumi amathathu ekhulwini – 33%.
Inengi selikhangelele ukugcotshwa okusemthemthweni kukamongameli lanxa nje ibandla le MDC elikhokhelwa nguTsvangirai likhuphe umbiko othi aliyikuphatheka kuhulumende lo ngoba likholwa ukuthi ukhetho aluphathwanga ngendlela.
Impumela yokhetho lolu etshiye ibandla le Zanu PF linqobile kanye lomongameli walelibandla ethole elinye njalo ithuba lokukhokhela ilizwe okweminyaka emihlanu ezayo, isilethe imbuzo kuzulu ukuthi kuyini osekuzenzakala kumizamo yokuvuselela inotho yelizwe kanye lokubumba ubudlelwano obuhle lamanye amazwe.
Lanxa nje umumo uthule, inengi kuzulu alazi ukuthi kwenzakalani elizweni lokhu kuphele ukhetho.
UNkosazana Precious Mumba, oyisakhamuzi koBulawayo, uthi uzwa elokwesaba nxa ekhangela impumela yalolukhetho ngoba engazi ukuthi kuhambanjani elizweni njengoba kungela okhulumayo lokhu kwethulwa impumela yokhetho kodwa bazwa ngabasiki bebunda ukuthi kulokukhonona ngempumela le.
Uthi kuqakathekile ukuthi izizalwane zakuleli zihle zazi ukuthi uhulumende ujongeni ukuze abantu bangaqali ukukhipha imali zabo emabhanga lokuqeda ukudla ezitolo besesaba umumo ka 2008 ngoba bengazi ukuthi kwenzakalani.
Osakhulayo, uMnumzana Jerry Sikhosana, uthi kazi ukuthi yiziphi inhlelo ibandla le Zanu PF elilazo lamhla ezingathuthukisa ilizwe ngemva kokwehluleka lokhu ilizwe lathola uzibuse.
Uthi lezizithembiso zokusa inotho kwabensundu i-Indigenisation zehlula ukuthela izithelo ezithuthukisa impilo kazulu wonke kungakho engaboni ukuthi kuyini okutsha okumunyethwe yiloluhlelo.
Esinye njalo isakhamuzi, uNkosikazi Jennifer Mpofu, uthi yena ubekhangelele ukuthi ilizwe ngemva kokhetho likhumisane umlotha lamazwe empumalanga kodwa okwakhathesi sesesaba ukuthi ubudlelwano lolu bungadilika buqhubekela phambili kucine sokusetshenziswa imali yelizwe leChina.
UMongameli Robert Mugabe uthole amavoti aphezu kwamatshumi ayisithupha ekhulwini – 61% kukhetho kwathi uMnumzana Morgan Tsvangirai wathola phezu kwamatshumi amathathu ekhulwini – 33%.
Inengi selikhangelele ukugcotshwa okusemthemthweni kukamongameli lanxa nje ibandla le MDC elikhokhelwa nguTsvangirai likhuphe umbiko othi aliyikuphatheka kuhulumende lo ngoba likholwa ukuthi ukhetho aluphathwanga ngendlela.