HARARE LEWASHINGTON DC —
NgoLwesihlanu liviki, eleZimbabwe linanza iminyaka engamatshumi amathathu lane lathola uzibuse mhlaka 18 Mabasa okulapho okwangena uMongameli Robert Mugabe embusweni kuze kube lalamhla lokhu.
Ingcwethi ezicubungula ezombusazwe ziveza ukuba uzulu weZimbabwe ukulesi simo akiso kwezombusazwe okwamanje ngokuthanda kwakhe njengoba enguye olamandla okuguqula umumo okhona ngoba uMugabe olokhe ebuyiselwa embusweni esehlulelike ukuletha inguquko okweminyaka yonke le esembusweni.
Kodwa uzulu weZimbabwe uyakulandula lokho ethi inkinga ekhona yikuba abasembusweni besebenzisa indlela ezibeka ukwesaba ebantwini njalo sebazithuthukisa lendlela zokuhlukuluza uzulu ukuze zibe lokhe zibambelele kulezo zikhundla.
I Studio Seven ikhulumisane labantu abambalwa ukuzwa imibono yabo phezu kokuqakatheka kwalolusuku lwamhla ka 18 kunyanga kaMabasa lapho ilizwe lathola uzibuse.
Umnumzana Joseph Sibindi uyisakhamuzi semzini weGlenview Harare. Ungomunye wentanga esithe yabona izehlakalo kwezombusazwe zisenzakala kusukela ngesikhathi sempi yenkululeko, ilizwe lithola uzibuse lalamuhla lokhu sekwabunnjwa amanye anyamalala amabandla ezombusazwe aphikisayo.
Amabandla aphikisayo asethe azama ukugenqula umbuso kamongameli Mugabe phakathi kwale minyaka engamatshumi amathathu lane edluleyo usibindi uthi lokhe esehluleka ukuyiletha inguquko kwezombusazwe edingwa nguzulu weZimbabwe.
Lokhu kubangelwa yikuba lawo mabandla ayehluleka ukuzwisisa ukuba ibandla leZanu PF liyisima kanjani njalo liphila kanjani lozulu ngoba uthi lavele langacaci kusukela ekuqaleni ukuba liyisima kanjani lanxa lisenza okubi loba okuhle.
Umnumzana Masimba Kuchera uyisakhamuzi laye seHarare eyingcwethi kwezomnotho welizwe kanye lezombusazwe. Yena utshengisa ukukhathazeka okukhulu phezu komumo kwezombusazwe elizweni ethi usukusimo esibi lomnotho ungemuhle.
Kakukho okukhona okungenza uzulu weZimbabwe aluthakazelele lolusuku lwamhla ka 18 kunyanga kaMabasa lapho ilizwe lathola uzubuse ngemva kokulwisana labahuquluzi benotho abamhlophe ababebusa ngaleso sikhathi.
Uthi uKuchera amabandla ezombusazwe aphikisayo lokhe ephatheke kunxabano eziphakathi kwawo esehluleka ukusebenzisa ithuba lokukuletha inguquko elizweni ngoba kungekho kuzwana lakubandla elibusayo leZanu PF.
Kodwa ezinye ingcwethi ezicubungula ezombusazwe zilombono owehlukuliyo phezu komumo wezombusazwe elizweni.
Zibeka uzulu umlandu wokuba lobugwala, engazinikelanga ngokugcweleyo kuloludaba ngoba esehluleka ukuphathisa ekuthini ubekhona umbuso wentando kazulu selokhu ilizwe lathola uzibuse.
Inhlanganiso ye Revolutionary Institute Institute of Zimbabwe iphatheke kundaba zokucubungula phezu kwembali kundaba zombangazwe elizweni, ukudinga iqiniso elicatshileyo kanye lokudingisisa olunye ulwazi olucatshileyo phezu kwezehlakalo ezaphetha zisenza ilizwe lithole uzibuse.
Umnumzana Tjenesani Ntungakwa ungomunye walabo abaphatheke kundaba zokucubungula ngaphansi kwalenhlanganiso.
Uveza ukuba lanxa lokhona ngempela udubo lokuba ilizwe libuswe ngontando kayiphikiswa kalulethwanga nguzulu weZimbabwe kodwa inking yaba khona kusukela lapho kuqhutshwa ukhetho lwakuqala ngomnyaka ka 1980.
Manengi amabandla ezombusazwe athe azama ukuhluthuna intambo zombuso ngezizatho ezimbalwa kodwa uNtungakwa ubeka uzulu umlandu uwokungazinikeli ngokugcweleyo ekuthini alethe leyo nguquko kwezombusazwe.
Umnumzana Sambulelwe Tshabangu ungomunye wenkokheli zelinye lamabandla aphikisayo elisacathulayo ele People’s Democratic Union – PDU, ebona ngezokuqhutshwa komsebenzi kilo.
Inking ekhona elizweni uTshabangu athi isibangele ukube lokhe kulombuso webandla linye yikweswelakala kwesisusa esiyiso esifuqa lamabandla ekuthini angene kwezombusazwe.
Udubo olukulelilizwe kudaba lwezombusazwe uTshabangu uthi ngolwalabo ababumba amabandla ezombusazwe besenza lokho bekhokhelwa yimizwa yobuhlungu obuthize athi kusuka kubangele ukulahleka kwalabo bantu ngoba bezacabanga ngenhliziyo hatshi inqondo.
Uthi lomumo lokhe ungemuhle ngoba kulokhe kulenkinga njengoba abasembusweni bengayamukeli imibono ehluke kweyayo ikanti uthi lokho yikho okuphathisa ekuthini uzinze.
Umnuzana Gabriel Chaibva ungomunye wengcwethi ezihlolisisa phezu kwezempilo kazulu . Uke waba lilunga le MDC-T kodwa wabuyela ebandleni elibusayo le Zanu PF.
Uthi lanxa umumo ungemuhle elizweni, kasikho isizatho sokuba uzulu weZimbabwe amanyane ukuthakazelela lolusuku lokuthola uzibuse ngoba kuyisona sikhathi sokukhumbula lemisebenzi yalabo abalwela inkululeko njalo sebengabasitshiyayo okubalisa omuyi umnumzana Josiah Magama Tongogara labanye.
Ilizwe likulomumo nje kuyimisebenzi yalabo abafuna ukubuyisela intuthuko yelizwe emuva ezandleni zabahuquluzi kutsho u Chaibva. Kodwa uzulu yena uthi kasisihle isimo elizweni kundaba zomnotho kanye lezombusazwe nxa sekuqathaniswa lalapho ilizwe lisanda kuthola uzibuse kumbe lesese zandleni zombuso wabokuza.
Ingcwethi ezicubungula ezombusazwe ziveza ukuba uzulu weZimbabwe ukulesi simo akiso kwezombusazwe okwamanje ngokuthanda kwakhe njengoba enguye olamandla okuguqula umumo okhona ngoba uMugabe olokhe ebuyiselwa embusweni esehlulelike ukuletha inguquko okweminyaka yonke le esembusweni.
Kodwa uzulu weZimbabwe uyakulandula lokho ethi inkinga ekhona yikuba abasembusweni besebenzisa indlela ezibeka ukwesaba ebantwini njalo sebazithuthukisa lendlela zokuhlukuluza uzulu ukuze zibe lokhe zibambelele kulezo zikhundla.
I Studio Seven ikhulumisane labantu abambalwa ukuzwa imibono yabo phezu kokuqakatheka kwalolusuku lwamhla ka 18 kunyanga kaMabasa lapho ilizwe lathola uzibuse.
Umnumzana Joseph Sibindi uyisakhamuzi semzini weGlenview Harare. Ungomunye wentanga esithe yabona izehlakalo kwezombusazwe zisenzakala kusukela ngesikhathi sempi yenkululeko, ilizwe lithola uzibuse lalamuhla lokhu sekwabunnjwa amanye anyamalala amabandla ezombusazwe aphikisayo.
Amabandla aphikisayo asethe azama ukugenqula umbuso kamongameli Mugabe phakathi kwale minyaka engamatshumi amathathu lane edluleyo usibindi uthi lokhe esehluleka ukuyiletha inguquko kwezombusazwe edingwa nguzulu weZimbabwe.
Lokhu kubangelwa yikuba lawo mabandla ayehluleka ukuzwisisa ukuba ibandla leZanu PF liyisima kanjani njalo liphila kanjani lozulu ngoba uthi lavele langacaci kusukela ekuqaleni ukuba liyisima kanjani lanxa lisenza okubi loba okuhle.
Umnumzana Masimba Kuchera uyisakhamuzi laye seHarare eyingcwethi kwezomnotho welizwe kanye lezombusazwe. Yena utshengisa ukukhathazeka okukhulu phezu komumo kwezombusazwe elizweni ethi usukusimo esibi lomnotho ungemuhle.
Kakukho okukhona okungenza uzulu weZimbabwe aluthakazelele lolusuku lwamhla ka 18 kunyanga kaMabasa lapho ilizwe lathola uzubuse ngemva kokulwisana labahuquluzi benotho abamhlophe ababebusa ngaleso sikhathi.
Uthi uKuchera amabandla ezombusazwe aphikisayo lokhe ephatheke kunxabano eziphakathi kwawo esehluleka ukusebenzisa ithuba lokukuletha inguquko elizweni ngoba kungekho kuzwana lakubandla elibusayo leZanu PF.
Kodwa ezinye ingcwethi ezicubungula ezombusazwe zilombono owehlukuliyo phezu komumo wezombusazwe elizweni.
Zibeka uzulu umlandu wokuba lobugwala, engazinikelanga ngokugcweleyo kuloludaba ngoba esehluleka ukuphathisa ekuthini ubekhona umbuso wentando kazulu selokhu ilizwe lathola uzibuse.
Inhlanganiso ye Revolutionary Institute Institute of Zimbabwe iphatheke kundaba zokucubungula phezu kwembali kundaba zombangazwe elizweni, ukudinga iqiniso elicatshileyo kanye lokudingisisa olunye ulwazi olucatshileyo phezu kwezehlakalo ezaphetha zisenza ilizwe lithole uzibuse.
Umnumzana Tjenesani Ntungakwa ungomunye walabo abaphatheke kundaba zokucubungula ngaphansi kwalenhlanganiso.
Uveza ukuba lanxa lokhona ngempela udubo lokuba ilizwe libuswe ngontando kayiphikiswa kalulethwanga nguzulu weZimbabwe kodwa inking yaba khona kusukela lapho kuqhutshwa ukhetho lwakuqala ngomnyaka ka 1980.
Manengi amabandla ezombusazwe athe azama ukuhluthuna intambo zombuso ngezizatho ezimbalwa kodwa uNtungakwa ubeka uzulu umlandu uwokungazinikeli ngokugcweleyo ekuthini alethe leyo nguquko kwezombusazwe.
Umnumzana Sambulelwe Tshabangu ungomunye wenkokheli zelinye lamabandla aphikisayo elisacathulayo ele People’s Democratic Union – PDU, ebona ngezokuqhutshwa komsebenzi kilo.
Inking ekhona elizweni uTshabangu athi isibangele ukube lokhe kulombuso webandla linye yikweswelakala kwesisusa esiyiso esifuqa lamabandla ekuthini angene kwezombusazwe.
Udubo olukulelilizwe kudaba lwezombusazwe uTshabangu uthi ngolwalabo ababumba amabandla ezombusazwe besenza lokho bekhokhelwa yimizwa yobuhlungu obuthize athi kusuka kubangele ukulahleka kwalabo bantu ngoba bezacabanga ngenhliziyo hatshi inqondo.
Uthi lomumo lokhe ungemuhle ngoba kulokhe kulenkinga njengoba abasembusweni bengayamukeli imibono ehluke kweyayo ikanti uthi lokho yikho okuphathisa ekuthini uzinze.
Umnuzana Gabriel Chaibva ungomunye wengcwethi ezihlolisisa phezu kwezempilo kazulu . Uke waba lilunga le MDC-T kodwa wabuyela ebandleni elibusayo le Zanu PF.
Uthi lanxa umumo ungemuhle elizweni, kasikho isizatho sokuba uzulu weZimbabwe amanyane ukuthakazelela lolusuku lokuthola uzibuse ngoba kuyisona sikhathi sokukhumbula lemisebenzi yalabo abalwela inkululeko njalo sebengabasitshiyayo okubalisa omuyi umnumzana Josiah Magama Tongogara labanye.
Ilizwe likulomumo nje kuyimisebenzi yalabo abafuna ukubuyisela intuthuko yelizwe emuva ezandleni zabahuquluzi kutsho u Chaibva. Kodwa uzulu yena uthi kasisihle isimo elizweni kundaba zomnotho kanye lezombusazwe nxa sekuqathaniswa lalapho ilizwe lisanda kuthola uzibuse kumbe lesese zandleni zombuso wabokuza.