HARARE —
Iqula labakubhizimusi lakwele South Africa lethekelela eleZimbabwe ukuzangena umhlangano wokuthuthukisa indlela zokuthengiselana phakathi kwamazwe omabili owe International Trade Investment Initiative lapho okuvunyelanwe ukuba kumele ulungisiswe umumo wezokuthengiselana njengoba ele South Africa kuyilo elithola inzuzo enkulu.
Okhokhela iqula labeSouth Africa abaze kulomhlangano umsekeli kamphathintambo wezokuthengiselana unkosikazi Elizabeth Thabethe utshele intathelizindaba lamuhla ukuba injongo ngeyokuzobonisana kwabakubhizimusi phezu kwendlela ezingasetshenziswa ukuthuthukisa ubudlelwano bamazwe omabili.
Unkosikazi Tabethe otshayele eleZimbabwe ihlombe ngokuqhuba ukhetho luka Ntulikazi ngokuthula uveze ukuba bayajabula ngokusebenzelana okukhona phakathi kwamazwe omabili ethi lokhe iqansa imisebenzi yokuthengiselana yikho bekhuthaza ukuqiniswa kwalobu budlelwano kwezamabhizimusi.
Umphathintambo wezemali kanye lokuthuthukiswa komnotho elizweni uDr Samuel Undenge utshele umhlangano munye lentathelizindaba ukuba le kungenye yemizamo kahulumende weZimbabwe ukuhuga abamabhizimusi bakwamanye amazwe ukuvuselela amankampani alungisa impahla kuleli.
U Undenge uqhubeke ethi kasikho isidingo sokuba besabe ukuzasebenzelana labamabhizimusi akuleli ethi umthetho wokunikezwa kwamandla kwezomnotho owe Indiginisation and Economic Empowerment ethi ngoba ungaphathi inhlangothi zonke lanxa engasatshongo ukuba yiziphi inhlangothi ezithinthwa yilomthetho.
Abe South Africa laba bathi baze kulomhlangano ngenjongo yokuthuthukisa ezokuthengiselana emhlubulweni wezwekazi le Africa ngoba bethi ilakho ukuthuthuka limisebenzi ivuselele inotho yamazwe la buphele ubuyanga kiwo.
Ele Zimbabwe likhankasela abamabhizimusi bakwamanye amazwe ukuba bazesungula amabhizimusi wokulungisa impahla kuleli kunhlangothi zonke okubalisa kwezokulima, ezemigodi, ukuthuthukiswa kokusetshenziswa kwemitshina yakulezi insuku kanye lokuvuselelwa kwamankampani alungisa impahla elizweni ikakhulu koBulawayo.
Okhokhela iqula labeSouth Africa abaze kulomhlangano umsekeli kamphathintambo wezokuthengiselana unkosikazi Elizabeth Thabethe utshele intathelizindaba lamuhla ukuba injongo ngeyokuzobonisana kwabakubhizimusi phezu kwendlela ezingasetshenziswa ukuthuthukisa ubudlelwano bamazwe omabili.
Unkosikazi Tabethe otshayele eleZimbabwe ihlombe ngokuqhuba ukhetho luka Ntulikazi ngokuthula uveze ukuba bayajabula ngokusebenzelana okukhona phakathi kwamazwe omabili ethi lokhe iqansa imisebenzi yokuthengiselana yikho bekhuthaza ukuqiniswa kwalobu budlelwano kwezamabhizimusi.
Umphathintambo wezemali kanye lokuthuthukiswa komnotho elizweni uDr Samuel Undenge utshele umhlangano munye lentathelizindaba ukuba le kungenye yemizamo kahulumende weZimbabwe ukuhuga abamabhizimusi bakwamanye amazwe ukuvuselela amankampani alungisa impahla kuleli.
U Undenge uqhubeke ethi kasikho isidingo sokuba besabe ukuzasebenzelana labamabhizimusi akuleli ethi umthetho wokunikezwa kwamandla kwezomnotho owe Indiginisation and Economic Empowerment ethi ngoba ungaphathi inhlangothi zonke lanxa engasatshongo ukuba yiziphi inhlangothi ezithinthwa yilomthetho.
Abe South Africa laba bathi baze kulomhlangano ngenjongo yokuthuthukisa ezokuthengiselana emhlubulweni wezwekazi le Africa ngoba bethi ilakho ukuthuthuka limisebenzi ivuselele inotho yamazwe la buphele ubuyanga kiwo.
Ele Zimbabwe likhankasela abamabhizimusi bakwamanye amazwe ukuba bazesungula amabhizimusi wokulungisa impahla kuleli kunhlangothi zonke okubalisa kwezokulima, ezemigodi, ukuthuthukiswa kokusetshenziswa kwemitshina yakulezi insuku kanye lokuvuselelwa kwamankampani alungisa impahla elizweni ikakhulu koBulawayo.