JOHANNESBURG —
Iqula lentsha yeZimbabwe kwele South Africa selibumbe inhlanganiso abathi ihlose ukuguqula ezombusazwe, ezomnotho, ezenhlalo kazulu kanye lezentuthuko e Africa jikelele. Abatsha laba bathi inhlanganiso yabo abayibiza, The Youth Chapter, ifuna ukuqeda umkhuba osuvamile kwezombusazwe eZimbabwe le Africa jikelele lapho intsha isetshenziswa kuphela ngesikhathi sokhetho kodwa ingaphiwa amathuba okungena ezikhundleni eziphezulu kuhulumende.
Inkokheli zenhlanganiso ye, The Youth Chapter, TYC, egxile eJohannesburg, zithi sekuyisikhathi sokuthi ezombusazwe ezwekazi le Africa ziphume ezandleni zalabo asebekhulile asebephelelwe ngumphako zingene ezandleni zentsha. Bathi inhlanganiso yabole ikhankasela ukuthi e Africa jikelele ulutsha lulwisele ukungena ezikhundleni kuhulumende, ezabelweni, eziqintini, kumakhansili kanye lekukhokheleni amankampani azimeleyo.
Umkhokheli wale inhlanganiso umnumnzana Butholezwe Nyathi, owaziwa kakhulu kwezombusazwe, uthi linhlanganiso bayibumbe ngemva kokubona ukuthi amazwe ezwekazi le Africa ayatshabalala ngenxa yokubuswa ngasebekhulile asebaphelelwa ngamacebo.
Inhlanganiso ye-TYC ithi iyinhlanganiso engaxubani lezombusazwe njalo amalunga awo avela kulutsha lonke kungakhathalekile ukuthi umuntu usekela liphi ibandla lezombusazwe.
Linhlanganiso ithi ilwela ukuthi ezobukhokheli bamazwe, ezomnotho, ezamalungelo oluntu lezenhlalo kazulu zilawulwe ngabatsha kuzwekazi le Africa. Ithi njalo okunye abafuna kuqondiswe e Africa ngumkhuba wamabandla alwela impi yenkululeko acabanga ukuthi yiwo wodwa alelungelo lokubusa.
Inengi lentsha yeZimbabwe seliyemukele ngezandla zombili linhlanganiso besithi iZimbabwe ngelinye lamazwe angaqakathekisi ukukhethwa kwentsha ezikhundleni zabaphathintambo. Bathi njalo inhlanganiso yolutshale ilakho ukuwuqeda umkhuba weZanu pf abathi icabanga ukuthi yiyo yodwa elelungelo lokubusa njengoba isithi yiyo eyakhulula ilizwe.
Ulutsha lweZimbabwe umnumnzana Mlungisi Bhebhe uthi linhlanganiso izadlala indima enkulu eZimbabwe njengoba esithi inhlupho ezinengi ezibhekane lelizwe zibangelwa yikuthi ikusasa yelizwe isezandleni zenkokheli ezizabe zingasekho kuleyo kusasa.
Loba kunjalo abanye bathi ayikho into ezaququlwa yile inhlanganiso ikakhulu njengoba ingezimileyo ingeyamanga ebandleni elithile lezombusazwe.
Kodwa ilunga lale inhlanganiso umnumnzana Mkhululi Chimhoi uthi kayikho into ezabenqabelas ukufeza injongo zabo.
Isikhulumeli senhlanganiso ye TYC umnumnzana Mxolisi, Ncube oyintatheli yeZimbabwe eyaziwayo uthi bakhangelele ukuhti kusiyaphela umnyaka ozayo inhlanganiso le isilabameli emazweni amanengi e Africa.
Inengi lamazwe akuzwekazi le Africa abhekane lobuyanga, indlala, ukuswelakala kwemisebenzi, inhlelo zempilakahle ezilohlonzi kanye lezemfundo. Amazwe amanengi alokhu esezandleni zamabandla alwela impi yenkululeko kukanti ukubusa ngendlela ezingaqondanga yikho okutholwa lucwaningo olunengi njengembangela yezinye zenhlupho ezibhekane lezwekazi le Africa.
Inkokheli zenhlanganiso ye, The Youth Chapter, TYC, egxile eJohannesburg, zithi sekuyisikhathi sokuthi ezombusazwe ezwekazi le Africa ziphume ezandleni zalabo asebekhulile asebephelelwe ngumphako zingene ezandleni zentsha. Bathi inhlanganiso yabole ikhankasela ukuthi e Africa jikelele ulutsha lulwisele ukungena ezikhundleni kuhulumende, ezabelweni, eziqintini, kumakhansili kanye lekukhokheleni amankampani azimeleyo.
Umkhokheli wale inhlanganiso umnumnzana Butholezwe Nyathi, owaziwa kakhulu kwezombusazwe, uthi linhlanganiso bayibumbe ngemva kokubona ukuthi amazwe ezwekazi le Africa ayatshabalala ngenxa yokubuswa ngasebekhulile asebaphelelwa ngamacebo.
Inhlanganiso ye-TYC ithi iyinhlanganiso engaxubani lezombusazwe njalo amalunga awo avela kulutsha lonke kungakhathalekile ukuthi umuntu usekela liphi ibandla lezombusazwe.
Linhlanganiso ithi ilwela ukuthi ezobukhokheli bamazwe, ezomnotho, ezamalungelo oluntu lezenhlalo kazulu zilawulwe ngabatsha kuzwekazi le Africa. Ithi njalo okunye abafuna kuqondiswe e Africa ngumkhuba wamabandla alwela impi yenkululeko acabanga ukuthi yiwo wodwa alelungelo lokubusa.
Inengi lentsha yeZimbabwe seliyemukele ngezandla zombili linhlanganiso besithi iZimbabwe ngelinye lamazwe angaqakathekisi ukukhethwa kwentsha ezikhundleni zabaphathintambo. Bathi njalo inhlanganiso yolutshale ilakho ukuwuqeda umkhuba weZanu pf abathi icabanga ukuthi yiyo yodwa elelungelo lokubusa njengoba isithi yiyo eyakhulula ilizwe.
Ulutsha lweZimbabwe umnumnzana Mlungisi Bhebhe uthi linhlanganiso izadlala indima enkulu eZimbabwe njengoba esithi inhlupho ezinengi ezibhekane lelizwe zibangelwa yikuthi ikusasa yelizwe isezandleni zenkokheli ezizabe zingasekho kuleyo kusasa.
Loba kunjalo abanye bathi ayikho into ezaququlwa yile inhlanganiso ikakhulu njengoba ingezimileyo ingeyamanga ebandleni elithile lezombusazwe.
Kodwa ilunga lale inhlanganiso umnumnzana Mkhululi Chimhoi uthi kayikho into ezabenqabelas ukufeza injongo zabo.
Isikhulumeli senhlanganiso ye TYC umnumnzana Mxolisi, Ncube oyintatheli yeZimbabwe eyaziwayo uthi bakhangelele ukuhti kusiyaphela umnyaka ozayo inhlanganiso le isilabameli emazweni amanengi e Africa.
Inengi lamazwe akuzwekazi le Africa abhekane lobuyanga, indlala, ukuswelakala kwemisebenzi, inhlelo zempilakahle ezilohlonzi kanye lezemfundo. Amazwe amanengi alokhu esezandleni zamabandla alwela impi yenkululeko kukanti ukubusa ngendlela ezingaqondanga yikho okutholwa lucwaningo olunengi njengembangela yezinye zenhlupho ezibhekane lezwekazi le Africa.