HARARE —
Inhlanganiso ezilwela ilungelo loluntu ziyavuma ukuba zaphosisa ngokungaqakathekisi izinto ezimbalwa lapho kulungiselelwa ukhetho ukuze luqhutshwe okubalulekileyo njalo lukhululekile. Lokhu kuphume kungxoxo eqhutshelwe eAmbassador Hotel eHarare zinhlanganiso ezizimeleyo ezimbalwa zeZimbabwe.
Emhlanganweni lentathelizindaba oqoqwe ngabe Zimbabwe Democracy Institute owenzelwe e Ambassador Hotel lamuhla, inkokheli zezinye zalezi nhlanganiso okubalisa umqondisi we Election Resources Centre umnumzana Tawanda Chimhinhi kanye lonksazana Sally Dura ongumgcinisihlalo enhlanganisweni yabontanga i Youth forum, ziveze ukuba kwaba lokuphosisa kwalezi nhlanganiso ngoba zehluleka ukubona indaba ezimqoka okubangele ukuba uzulu angene kuhlelo olulempumela engemukelekanga.
U Chimhnhi uthi uhulumende womanyano bekuyilona thuba lokulungisisa konke obekumele kulungisiswe kungakayiwa kukhetho kodwa akusabanga njalo.
Udubo yikuba uzulu weZimbabwe ubethembele kakhulu enhlanganisweni yamazwe angezansi kwezwekazi le Africa eye SADC,watshiyela umsebenzi wonke kulenhlanganiso ngoba engazi ukuba kuyini abekade emele akwenze laye njengozulu weZimbabwe ukubona ukuba kuyalandelwa obekumele kwenziwe okufana lenguquko kumthetho wezokhetho kutsho uChimhinhi.
Unkosazana Sally Dura yena uthi lanxa kwaba lokuphosisa kwenhlanganiso ezizimeleyo ekuphatheni udaba lokhetho, sekumele uzulu adinge ezinye indlela ezehlukile ukwenza inkokheli zilandele izifiso zikazulu.
Ukhuthaza lezinkokheli ukuba zehlukane lomkhuba wokungenisa indaba zombusazwe emisebenzini yentuthuko, zisebenzisa ontanga ukufeza izifiso zazo njengenkokheli hatshi ukubathuthukisa.
Ontanga bakhuthazwa ukuba baphatheke labo kwezombusazwe bangaze bavuma ukulahlelwa katshana nxa sekukhulunywa ngendaba ezimqoka kodwa besetshenziswa ukutholisa abadala ukuba bangene emibusweni ngoba beyibo ikusasa yelizwe.
Ababili laba bavumelene ukuba kukhona okuhle okuphume ngesikhathi kubusa uhulumende womnyano lo lanxa kukulutshwana okufana lokuthula osekukhona elizweni.
Kodwa bavumelana njalo ukuba ubuhle balokho okuphume kulomanyano uzulu ukubona ngedlela ezehlukeneyo kusiya ngokuthi ukusiphi isimo sempilo njalo lokuba ubekhangeleleni emaphethelweni alowo manyano.
Batshele intathelizindaba ukuba akusabuyelwa muva ngoba esekhona uhulumende we Zanu Pf osebusa, ngakhoke osokudingakala yikuqinisa indlela zokubona ukuba baqhuba ngendlela lalapho bephosisa batshelwe hatshi ukuthulisela njengalokho bekusenzakala emuva.
Lumhlangano ongenwe zintathelizindaba lamalunga enhlanganiso ezilwela ilungelo loluntu, uqoqwe ngqbenhlanganiso ebona ngezokucubungula kundaba zezombusazwe abe Zimbabwe Democracy Institute, kukhangelwa ukuba kuyiwaphi kwezombusazwe e Zimbabwe, wenziwe ngaphansi kwesihloko esithi, “Whither Zimbabwe: Regression or Consolidation of the GNU gains?”
Emhlanganweni lentathelizindaba oqoqwe ngabe Zimbabwe Democracy Institute owenzelwe e Ambassador Hotel lamuhla, inkokheli zezinye zalezi nhlanganiso okubalisa umqondisi we Election Resources Centre umnumzana Tawanda Chimhinhi kanye lonksazana Sally Dura ongumgcinisihlalo enhlanganisweni yabontanga i Youth forum, ziveze ukuba kwaba lokuphosisa kwalezi nhlanganiso ngoba zehluleka ukubona indaba ezimqoka okubangele ukuba uzulu angene kuhlelo olulempumela engemukelekanga.
U Chimhnhi uthi uhulumende womanyano bekuyilona thuba lokulungisisa konke obekumele kulungisiswe kungakayiwa kukhetho kodwa akusabanga njalo.
Udubo yikuba uzulu weZimbabwe ubethembele kakhulu enhlanganisweni yamazwe angezansi kwezwekazi le Africa eye SADC,watshiyela umsebenzi wonke kulenhlanganiso ngoba engazi ukuba kuyini abekade emele akwenze laye njengozulu weZimbabwe ukubona ukuba kuyalandelwa obekumele kwenziwe okufana lenguquko kumthetho wezokhetho kutsho uChimhinhi.
Unkosazana Sally Dura yena uthi lanxa kwaba lokuphosisa kwenhlanganiso ezizimeleyo ekuphatheni udaba lokhetho, sekumele uzulu adinge ezinye indlela ezehlukile ukwenza inkokheli zilandele izifiso zikazulu.
Ukhuthaza lezinkokheli ukuba zehlukane lomkhuba wokungenisa indaba zombusazwe emisebenzini yentuthuko, zisebenzisa ontanga ukufeza izifiso zazo njengenkokheli hatshi ukubathuthukisa.
Ontanga bakhuthazwa ukuba baphatheke labo kwezombusazwe bangaze bavuma ukulahlelwa katshana nxa sekukhulunywa ngendaba ezimqoka kodwa besetshenziswa ukutholisa abadala ukuba bangene emibusweni ngoba beyibo ikusasa yelizwe.
Ababili laba bavumelene ukuba kukhona okuhle okuphume ngesikhathi kubusa uhulumende womnyano lo lanxa kukulutshwana okufana lokuthula osekukhona elizweni.
Kodwa bavumelana njalo ukuba ubuhle balokho okuphume kulomanyano uzulu ukubona ngedlela ezehlukeneyo kusiya ngokuthi ukusiphi isimo sempilo njalo lokuba ubekhangeleleni emaphethelweni alowo manyano.
Batshele intathelizindaba ukuba akusabuyelwa muva ngoba esekhona uhulumende we Zanu Pf osebusa, ngakhoke osokudingakala yikuqinisa indlela zokubona ukuba baqhuba ngendlela lalapho bephosisa batshelwe hatshi ukuthulisela njengalokho bekusenzakala emuva.
Lumhlangano ongenwe zintathelizindaba lamalunga enhlanganiso ezilwela ilungelo loluntu, uqoqwe ngqbenhlanganiso ebona ngezokucubungula kundaba zezombusazwe abe Zimbabwe Democracy Institute, kukhangelwa ukuba kuyiwaphi kwezombusazwe e Zimbabwe, wenziwe ngaphansi kwesihloko esithi, “Whither Zimbabwe: Regression or Consolidation of the GNU gains?”