Inhlanganiso ebona ngokuletha ukusungulwa kwamabhizimusi elizweni eye Zimbabwe Investment Authority ithi inhlelo zebhizimusi ezitshiyeneyo ezibiza amabillion edlula ayisithupha amadollar eMelika-$6,6billion, zivunyelwe ukusungula elizweni ngomnyaka ophelileyo.
UMnu. Tapuwa Mashakada ubikwa etshele umhlangano wezokuhlolisisa umnotho we Zimbabwe ukuthi inhlelo ezinengi bezikhangelelwe ukuthi zisungulwe kwezemigodi, kwezokwethekelela ezemvelo, ukulima, ukwakha kanye lokulungisa impahla etshiyeneyo kumafekithali.
UMashakada uthe loba nje kusobala ukuthi manengi amankampani afuna akuvula amafekithali kwele Zimbabwe, uhlelo lokwabelana amashares amankampani olwe Indigenization lubisela muva umsebenzi wokuthuthukiswa kwenotho yelizwe njengoba lusesatshwa ngamazwe wonke womhlaba.
Uthe kumele kuguqulwe iziqondiso zomthetho lo ukwenzala ukuthi amankampani emazweni azizwe ekhululekile ukuvula amafekitheli kwele Zimbabwe.
Uphinde wathi ukudonselala kwamabandla abusayo akuhulumende womanyano ngokhetho ngokunye okubangela ukuthi abaqondisi bamankampani bemazweni bathandabuze ukufaka imali yabo emisebenzini yeZimbabwe.
Ingcwethi kwezenotho zithi inhlelo zamankampani ezivunyelwe ukuthi zisungulwe kwele Zimbabwe inengi lazo kazizange ziyenziwe zonke ngenxa yemigoqo lemithetho engaqondakaliyo eselizweni.
Zithi imadlana engaba yisilinganiso sokulitshumi ekhulwini-10% yenhlelo zamankampani lawa ingabe ilethwe elizweni nyakenye.
Osomabhizimusi abatshiyeneyo babikwa bevunyelwe ngomnyaka ka 2010 ukuthi bavule inhlelo ezibiza amabillion edlula amabili amadola eMelika-$2,2billion.
Eyinye yengcwethi lezi uMnu. Rejoice Ngwenya uthe kusakude phambili ukuthi amankampani emazweni abelegunya lokuletha imali yawo enengi kwele Zimbabwe.