HARARE —
Incgwethi kwezempilakahle zithi iyethusa inkulumo kamanisipala weHarare ethi usefuna ukubekela izakhamizi ama Pre-paid meters amanzi afana lalawo asetshenziswa ekutholeni amandla kagetsi zisithi kulilungelo lakhe wonke umuntu ukuba awathole amanzi ahlanzekileyo.
Zithi njalo kungumlandu kahulumende ukutholisa umuntu wonke amanzi ahlanzekileyo ukwenqabela ukuqhamuka kwemikhuhlane esabalala ngamandla nxa kungela manzi efana lesihudo sohlobo lwe cholera loba ese typhoid.
Uzulu we Harare ikakhulu omama, uveze imibono eyehlukeneyo ngombiko kamanisipala lokuba ufisa ukubekela uzulu, emizini ehlala abanengi kanye lendawo zamabhizimusi, amameter amanzi awe prepaid afana lalawo abekwe ngabohlangothi olutholisa uzulu amandla kagetsi.
Unkosikazi Thithibele Rusande oyisakhamuzi seHarare ukhala ngodaba lokusilela kwamanzi ethi akukho ngenye indlela umuntu angahlanzeka ngayo lanxa efisa nxa amanzi engatholakali.
Uthi lokho osekukhulunywa ngumanisipala ukuba usesungula uhlelo lokufaka ama pre-paid meters kuzulu weHarare kumethusa ngoba ethi bekhona abalakho ukwehluleka ukuwathenga lawo manzi ngoba beswela imali.
Ukhosikazi Thandiwe Bhebhe laye oyisakhamuzi se Harare ukhala ngohulumende ethi ukusilela kwamanzi kuphazamisa kakhulu impilakahle kamama ngoba nguye okumele awadinge njengoba engonakekela imhuli sikhathi sonke.
UNkosikazi Bhebhe uthi kodwa uyakwemukela lokho okukhulunywa ngumanisipala kodwa ethi umbuzo alawo kuyikuba azab’etholakala sikhathi sonke na amanzi ahlanzekileyo loba hatshi.
Unkosikazi Mary Sandasi ngumqondisi wenhlanganiso esebenzelana labesifazane kundaba eziphathelene legciwane kanye lengculaza lezinye eziphatha impilakahle kakhulu ekamama lamantombazane.
U Sandasi uthi kuyamdanisa ukuba selubhahile lasesibhedlela udubo lokusilela kwamanzi ngesikhathi umanisipala ekhuluma ngendaba zokubeka lawo ma pre-paid meters,ethi kuphazamise abagulayo ikakhulu labo abaya kulezi zibhedlela besiyadinga usizo ngoba bengabaphila legciwane njalo kungabesifazane.
Abaphila legciwane bathathela lula eminye imikhuhlane ngakhoke uSandasi uthi kumqoka ukuba bawathole sikhathi sonke amanzi ahalanzekileyo.
Kunje inengi labaphila legciwane bayehluleka ukuwahlawulela amanzi kamanisipala endaweni abahlala kizo ngoba inengi labo bengabayanga ethi lokhu kuzasuke kube yinkinga ephindiweyo kibo nxa lungaphumelela lolohlelo umanisipala akhuluma ngalo lokubekela uzulu we Harare ama pre-paid meters amanzi.
U Dr Rutendo Bonde ungomunye wabodokotela abalwela ilungelo loluntu esebenza labanye odokotela enhlanganisweni ye Doctors for Human Rights esebenzela eHrare.
U Dr Bonde uthi kusesemasinya ukuba omanisipala bathathe lelinyathelo bona bevele besehluleka ukutholisa uzulu amanzi ahlanzekileyo sikhathi sonke.
Uthi wesabela ukuqhamuka kwemikhuhlane nxa amanzi esezathengiswa ngendlela ya ma pre-paid meters ngoba singekho isithembiso sokuba azakutholakala na lamanzi ngoba sekulala ma meters.
Umanisipala we Harare uveze ukuba usezasungula uhlelo lwakuqala lwePilot project lokubeka lawo ma pre-paid meters endaweni ezihlala uzulu emaflathini ase ndaweni yama avenues kuqala.
Ayizigidi ezinhlanu ( 5000 ) okwamanje lawo ma pre-paid meters ahlelwe ngumanisipala ukuba abekelwe abahlala endaweni zema avenues.
Lokhu kusitsho ukuba umuntu usezathola amanzi aqakatheke kangaka nxa ewathengile kuphela.
Ukuphela kwaleyomali kusitsho ukuba umuntu akanelisi ukuwathola amanzi ngaleso sikhathi aze anelise ukuhlawula njalo.
Ozatholakala ephazamisa ama pre-paid meters amanzi la ubikwa ezahlawuliswa imali ikhulu lengxenye amadollar- $150-00.
Kodwa ingcwethi kwezempilakahle zithi kuyethusa lokhu osekufuna ukwenziwa ngumanisipala yena evele engathenjwa njengoba esehluleka ukutholisa uzulu amanzi anelayo okwamanje.
Zithi njalo kungumlandu kahulumende ukutholisa umuntu wonke amanzi ahlanzekileyo ukwenqabela ukuqhamuka kwemikhuhlane esabalala ngamandla nxa kungela manzi efana lesihudo sohlobo lwe cholera loba ese typhoid.
Uzulu we Harare ikakhulu omama, uveze imibono eyehlukeneyo ngombiko kamanisipala lokuba ufisa ukubekela uzulu, emizini ehlala abanengi kanye lendawo zamabhizimusi, amameter amanzi awe prepaid afana lalawo abekwe ngabohlangothi olutholisa uzulu amandla kagetsi.
Unkosikazi Thithibele Rusande oyisakhamuzi seHarare ukhala ngodaba lokusilela kwamanzi ethi akukho ngenye indlela umuntu angahlanzeka ngayo lanxa efisa nxa amanzi engatholakali.
Uthi lokho osekukhulunywa ngumanisipala ukuba usesungula uhlelo lokufaka ama pre-paid meters kuzulu weHarare kumethusa ngoba ethi bekhona abalakho ukwehluleka ukuwathenga lawo manzi ngoba beswela imali.
Ukhosikazi Thandiwe Bhebhe laye oyisakhamuzi se Harare ukhala ngohulumende ethi ukusilela kwamanzi kuphazamisa kakhulu impilakahle kamama ngoba nguye okumele awadinge njengoba engonakekela imhuli sikhathi sonke.
UNkosikazi Bhebhe uthi kodwa uyakwemukela lokho okukhulunywa ngumanisipala kodwa ethi umbuzo alawo kuyikuba azab’etholakala sikhathi sonke na amanzi ahlanzekileyo loba hatshi.
Unkosikazi Mary Sandasi ngumqondisi wenhlanganiso esebenzelana labesifazane kundaba eziphathelene legciwane kanye lengculaza lezinye eziphatha impilakahle kakhulu ekamama lamantombazane.
U Sandasi uthi kuyamdanisa ukuba selubhahile lasesibhedlela udubo lokusilela kwamanzi ngesikhathi umanisipala ekhuluma ngendaba zokubeka lawo ma pre-paid meters,ethi kuphazamise abagulayo ikakhulu labo abaya kulezi zibhedlela besiyadinga usizo ngoba bengabaphila legciwane njalo kungabesifazane.
Abaphila legciwane bathathela lula eminye imikhuhlane ngakhoke uSandasi uthi kumqoka ukuba bawathole sikhathi sonke amanzi ahalanzekileyo.
Kunje inengi labaphila legciwane bayehluleka ukuwahlawulela amanzi kamanisipala endaweni abahlala kizo ngoba inengi labo bengabayanga ethi lokhu kuzasuke kube yinkinga ephindiweyo kibo nxa lungaphumelela lolohlelo umanisipala akhuluma ngalo lokubekela uzulu we Harare ama pre-paid meters amanzi.
U Dr Rutendo Bonde ungomunye wabodokotela abalwela ilungelo loluntu esebenza labanye odokotela enhlanganisweni ye Doctors for Human Rights esebenzela eHrare.
U Dr Bonde uthi kusesemasinya ukuba omanisipala bathathe lelinyathelo bona bevele besehluleka ukutholisa uzulu amanzi ahlanzekileyo sikhathi sonke.
Uthi wesabela ukuqhamuka kwemikhuhlane nxa amanzi esezathengiswa ngendlela ya ma pre-paid meters ngoba singekho isithembiso sokuba azakutholakala na lamanzi ngoba sekulala ma meters.
Umanisipala we Harare uveze ukuba usezasungula uhlelo lwakuqala lwePilot project lokubeka lawo ma pre-paid meters endaweni ezihlala uzulu emaflathini ase ndaweni yama avenues kuqala.
Ayizigidi ezinhlanu ( 5000 ) okwamanje lawo ma pre-paid meters ahlelwe ngumanisipala ukuba abekelwe abahlala endaweni zema avenues.
Lokhu kusitsho ukuba umuntu usezathola amanzi aqakatheke kangaka nxa ewathengile kuphela.
Ukuphela kwaleyomali kusitsho ukuba umuntu akanelisi ukuwathola amanzi ngaleso sikhathi aze anelise ukuhlawula njalo.
Ozatholakala ephazamisa ama pre-paid meters amanzi la ubikwa ezahlawuliswa imali ikhulu lengxenye amadollar- $150-00.
Kodwa ingcwethi kwezempilakahle zithi kuyethusa lokhu osekufuna ukwenziwa ngumanisipala yena evele engathenjwa njengoba esehluleka ukutholisa uzulu amanzi anelayo okwamanje.