amalinks wokungena

Breaking News

Inane Labesifazana ePhalamende Selikhuphukile


Inani lamalunga awesifazana kudale lephalamende selikhuphukile kulandela ukhetho lwalonyaka lanxa inengi labo lingene ngendlela ye Proportional Representation kwathi labo abanqobileyo kuncintiswana baba balutshwane.

Inani leli likhuphuke livela kusilinganiso sokulitshumi lathoba munwe munye ekhulwini – 19% lisiya kumatshumi amathathu lane ekhulwini – 34%.
Kube ngokwakuqala lonyaka ukuthi inhlanganiso yokhetho, iZimbabwe Electoral Commission, ikhuphe inhlolisiso yayo eveza ukuphatheka kwabesifazana kulolukhetho.

Ukucubungula lokhu kutshengisa ukuthi inani labesifazana elinqobileyo kuncintiswana labesilisa lehlile lapho okunqobe khona abesifazana phose abangamatshumi amathathu – 26 phezu kwe khulu eliletshumi lanye – 111 ebelidinga ukuvotelwa.

Lanxa kube lentuthuko kunani labesifazana elingene ephalamende, ilizwe alifinyelelanga kusinqumo senhlanganiso yamazwe ezansi yeAfrica, eyeSadc, eyanquma ukuthi amazwe wonke alinganise inani labameli besilisa labesifazana kungakafiki umnyaka ka 2015.

UNkosazana Belinda Gumbo, osebenza labesifazana, uthi ukusetshenziswa kwe Quota System kuqakathekile kodwa kusobala ukuthi akungeke kube yiyo yodwa indlela yokubeka abesifazana ephalamende.

Uthi kuyadingeka ukuthi kuguqulwe amasiko njalo kususwe imbambeko ezenza abesifazana behluleke ukuncintisana labesilisa lapho kulokhetho.
Wengeze esithi ukusebenzisa ama Quota System kuphela kubisela abesifazana emuva ngoba kulakho ukubenza behluleke ukuzimela lapho sebengenile ephalamende.

Umqondisi wenhlanganiso ekhangela intuthuko yenkokheli zabesifazana, iWomen In Leadership Development, uNkosazana Samukeliso Khumalo, uthi kuyakhanya ukuthi abesifazana sebesazi indaba ezibakhathazayo njalo bazimisele ukuthi bakhulume nxa kukhangelwa inani lalabo abangene ephalamende kanye lalabo abangene kukhetho bangaphumeleli.

Uthi sesedlule isikhathi lapho abesifazana ababengani zinkomo zomdaka ezingenelisi ukukhuluma lanxa nje usesemnengi umsebenzi wokuthi bonke omama bazi amalungelo abo.

Ingcitshi kwezokubuswa kwelizwe, uNkosikazi Tsitsi Mugadza, uthi lanxa inani labesifazana elikhethiweyo lehlile, kumele kwamukelwe ukuthi isisekelo sombuso sisebenzile kakhulu ukuncedisa omama ukungena kwezombusazwe ngoba kungabanga lezimiso lezi ezikhona, inani labesifazana beliyabe lehlile livela kuphose amatshumi amabili ekhulwini – 20% ayekhona kuphalamende edluleyo lisiya ngaphezu nje kwetshumi ekhulwini –12%.

Ngaphandle kokwengezwa kwenani labesifazana lonyaka ephalamende, kukhwele lenani lalabo abangene labomkabo eligoqela uMnumzana Obert Mpofu, uMnumzana Samuel Sipepa Nkomo, uMnumzana Chris Mutsvangwa, uMnumzana Emmerson Mnangagwa kanye loMnumzana Kembo Mohadi, bonke abalabomkabo ephalamende lonyaka.

UNkosazana Margret Sikhosana uthi yena kalaqiniso ukuthi abesifazana abangene ephalamende labomkabo balakho ukuzimela bazikhulumele kumbe bayacina sebelalela lokho abakutshelwayo besesaba ukuthi kuzathiwani ngekhaya.

Lanxa nje iZimbabwe yehlulekile ukusebenzisa ukhetho lolu ukugcwalisa isinqumo se Sadc, osokuzabanzima ukusigcwalisa ngoba kungasoze kwaba lolunye ukhetho kungakafiki umnyaka ka 2015, amanye amazwe ezansi yeAfrica aseselakho ukwenza lokhu. Amazwe la agoqela iBotswana, Malawi, Madagascar, Mauritius, Mozambique, Seychelles, South Africa, Swaziland le Tanzania khona ezabalokhetho kungakafiki umnyaka ka 2015 lapho azaba lethuba lokulinganisa inani labesilisa labesifazana ephalamende nxa ohulumende bamazwe la ezimisele.
XS
SM
MD
LG