Uhulumende waseSouth Africa uyazincoma ngokusungula ugatsha olubona ngokuvikela imingcele yalelilizwe olweBorder Management Authority esithi lokhu sokwengeze inani labantu ababanjwa bezama ukungena kulelolizwe ngaphandle komthetho.
Usikomitshi weBorder Management Authority uMnu. Michael Masiapato uthi phakathi komnyaka ka2023 kusiya ku2024, amapholisa avimbe abantu abazinkulungwane citshe ezilitshumi lasithupha, 15,900, abazame ukungena kweleSouth Africa ngokungekho emthethweni.
Kodwa uthi inani leli likhuphukile nyakenye laya kuzinkulungwane ezingamatshumi phose ayisithupha, 58,000, kulandela ukusungulwa kwenhlelo zokulinda imingcele ngamapholisa ogatsha lwakhe esebenzisa imitshina elobuhlakani bakulezinsuku.
UMasiapato uthi indizamtshina zohlobo lwama-drones yizo ezenza ezenza umsebenzi wabo ubelula ngokuqapha imingceleni ngehlo lokhozi.
“Amadrones asisize kakhulu ukulonda abazama ukungena ngudlu. Nxa ungelamadrones kutsho ukuthi kufanele ligcwalise abalindi umngcele wonke okuyinto engeke yenzeka. Kodwake ngamadrones sibona abantu besasekhatshana, kusiphe ithuba lokubalonda size sifike lapho abakhona sibabambe.”
Umphathintambo wogatsha lwendaba zasekhaya uMnu Leon Schreiber uthi njengohulumende bayaziqhenya kakhulu ngokusungula iviyo leBorder Management Authority.
“Lokhu kuyisixwayiso kulabo abacabanga ukuthi bazazingenela mahlayana eSouth Africa singababonanga. Awakuvumi lokho amadrones. Sizaqhubeka sifaka inhlelo ezinengi ezisebenzisa ubucwephetshe bakulezi insuku kuze kuphele konke ukufohla umngcele kweleSouth Africa.”
Owesifazane weZimbabwe ongathandanga ukubethwa ngegama uthi abantu abanengi bahlupheke kakhulu ukungena kweleSouth Africa bengelamaphepha, okutshengisa ukuthi ngempela isimo asisafani lakuqala.
“Bekungelula lonyaka bekunzima amapoyisa egcwele indawo yonke. Wonke umuntu ubekasaba nje loba ulapho bewusaba. Kodwake kungenani sizamile sacatsha salala egangeni okwamalanga uzama ubona ukuthi kubi. Kodwake uNkulunkulu wasithungamela ebona ukuthi isimo esisitshiye emva sinzima kangakanani kudingeka sihambile ukuba siyefuna imisebenzi sizamele abantwana labazali bethu.”
Kodwa inengi lezizalwane zeZimbabwe liyakusola ukusetshenziswa kwama-drone nguhulumende weSouth Africa kanye lokuchitha imali enengi evimba abeZimbabwe.
Isizalwane seZimbabwe uMnu Trust Ndlovu uthi udaba lweZimbabwe aludingi ama-drones kodwa ludinga ukuthi eleSouth Africa likhulumisane lohulumende weZimbabwe kuqedwe inhlupho ezixotsha abantu kulelilizwe.
“Abantu abanengi abanye bafuna ukuya ekhaya abanye bafuna ukubuya khonangapha. Siyasazi simo saseZimbabwe ukuthi sinjani, Isimo sakhona sibuhlungu ngoba abantu bake bazama ukukhetha umholi loba uhulumende abamthandayo kodwa siyakwazi ukuthi kuhamba njani. Indlelanje engasiza yikuthi bonke laba abakhuluma kakhulu bonalaba iziphathamandla zalapha eMnzansi zikwazi ukukhuthaza ukuthi eZimbabwe kulungiswe indaba zombangazwe.”
Ugatsha lwendaba zasekhaya luthi okwakhathesi kulama-drones angamatshumi amane lantathu, 43, andiza emingceleni emihlanu egoqela oweBeitbridge, lapho okungena khona inengi labeZimbabwe ngokungekho emthethweni.
Lolugatsha luthi ama-drone la asesizile futhi ukubona imbobo ezedlula izinkulungwane ezimbili, 2,300, ecingweni lomngcele osekusize kakhulu ukuthi zivalwe abantu bengafohli. Phezu kwalokho uthi sekubanjwe lezigelekeqe ezidingwa ngamapholisa lemphahla ebezifohliswa ngokungekho emthethweni ezibiza izigidi zamaRand.
Forum