WASHINGTON —
Ikhomithi eyakhethwa nguhulumende ukuthi iqedise uhlelo lokulotshwa kwesisekelo sombuso esitsha yehlulekile njalo ukuvumelana kumicijo embalwa ebingakavunyelwana egoqela ukwabelwa kwezabelo amandla i-devolution lokunye.
UMnu. Eric Matinenga, umphathintambo wogatsha olubona ngokulotshwa kwesisekelo sombuso uthe ikhomithi le ihlangene ekuseni yavumelana ukusayina ugwalo lwe draft constitution ntambama, kodwa abamela I-ZANU PF bala ukwenza lokhu ngenxa yokungamukeli indlela udaba lwe devolution olulotshwe ngayo.
Kukhangelelwe ukuthi ugwalo lolu lungasayinwa, luqhutshelwe inkhokheli zikahulumende womanyano-ama principals.
Ukuze sihlaziye loludaba, sixoxe loMnu. Walter Nsununguli Mbongolwane, ingcwethi ecubungula ezombusazwe, yena ogcizelela ukuthi isisekelo sombuso lesi.
UMnu. Eric Matinenga, umphathintambo wogatsha olubona ngokulotshwa kwesisekelo sombuso uthe ikhomithi le ihlangene ekuseni yavumelana ukusayina ugwalo lwe draft constitution ntambama, kodwa abamela I-ZANU PF bala ukwenza lokhu ngenxa yokungamukeli indlela udaba lwe devolution olulotshwe ngayo.
Kukhangelelwe ukuthi ugwalo lolu lungasayinwa, luqhutshelwe inkhokheli zikahulumende womanyano-ama principals.
Ukuze sihlaziye loludaba, sixoxe loMnu. Walter Nsununguli Mbongolwane, ingcwethi ecubungula ezombusazwe, yena ogcizelela ukuthi isisekelo sombuso lesi.