HARARE, WASHINGTON —
Umahluli uJoseph Musakwa wedale laphezulu eleHigh Court unikeZE igqwetha elilodumo uNkosikazi Beatrice Mtethwa ithuba lokuhlawula imali yesibambiso eyeBail ngoMvulo.
Ngasikhathi sinye amagqwetha kanye labalwela ilungelo loluntu eZimbabe bathi kasibamangalisi lesi sinqumo ngoba bekungadingeki ukuthi uMthethwa aqhubeke elokhu evalelwe esitokisini. Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uMavis Gama osethulela loludaba ngokugcweleyo eseHarare.
Kusenjalo, uMnu. Matshobana Ncube, ingcwethi kwezemithetho utshele uSithandekile Mhlanga weStudio 7 ukuthi umthetho kawulandelwanga kuhle kudaba lokubotshwa kukaNkosikazi Beatrice Mthethwa.
Kolunye udaba abenhlanganiso yeEuropean Union bethule izijeziso abezethesa abantu abangamatshumi ayisitshiyagolombili (81) kanye lamankampani ayisitshiyagalombili. Udaba lwabalitshumi abaseleyo luzacutshungulwa ngemva kokhetho.
Abaseleyo babalisa umongameli Robert Mugabe lemuli yakhe,umphathintambo ewofisini kamongameli uMnumzana Didymus Mutasa, umkhokheli wenhlanganiso yabalwela impi yenkululeko uMnumzana Jabulani Sibanda.
Amankampani abalisa eye Zimbabwe Defence Industries kanye leye Zimbabwe Mining Development Corporation alokhu ephansi kwalezi zijeziso zomnotho.
Ngasikhathi sinye amagqwetha kanye labalwela ilungelo loluntu eZimbabe bathi kasibamangalisi lesi sinqumo ngoba bekungadingeki ukuthi uMthethwa aqhubeke elokhu evalelwe esitokisini. Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uMavis Gama osethulela loludaba ngokugcweleyo eseHarare.
Kusenjalo, uMnu. Matshobana Ncube, ingcwethi kwezemithetho utshele uSithandekile Mhlanga weStudio 7 ukuthi umthetho kawulandelwanga kuhle kudaba lokubotshwa kukaNkosikazi Beatrice Mthethwa.
Kolunye udaba abenhlanganiso yeEuropean Union bethule izijeziso abezethesa abantu abangamatshumi ayisitshiyagolombili (81) kanye lamankampani ayisitshiyagalombili. Udaba lwabalitshumi abaseleyo luzacutshungulwa ngemva kokhetho.
Abaseleyo babalisa umongameli Robert Mugabe lemuli yakhe,umphathintambo ewofisini kamongameli uMnumzana Didymus Mutasa, umkhokheli wenhlanganiso yabalwela impi yenkululeko uMnumzana Jabulani Sibanda.
Amankampani abalisa eye Zimbabwe Defence Industries kanye leye Zimbabwe Mining Development Corporation alokhu ephansi kwalezi zijeziso zomnotho.