amalinks wokungena

Breaking News

Bathwele Nzima Abantu eMatabeleland North Abakhathazwa Zinyamazana Zendle Lokunye


ZIMBABWE-WILDLIFE/
ZIMBABWE-WILDLIFE/

Bakhathazekile abantu abanengi eMatabeleland North ababhekane lobunzima obumangalisayo ngenxa yokusilela kwemisebenzi, indlala enkulu lokuhlupha kwenyamazana zendle, osekutshiye abanye babo bengasela zifuyo.

Omunye obhekane lenhlupho lezi nguMnumzana Stephen Ndlovu wesigabeni seBH10, eHwange. Uthi impilo ilukhuni, emavinkilini osomabhizimusi benza santando, nanku lomkhathi kawuthembisi, indlala iqhubeka isidla ubhedu.

“Okukhona yindlala, yikho esikuthola masinyane njalo lula sikubona. Ukuthi ngingatsho khathesi ukuthi abantu badlani, ngaphandle kokuthi ngizitsho mina. Sengilimile engadini imbhida, ngiyakha kuthi kwelinye ilanga umakhelwane angiphe umnganu wempuphu ngithi lidlule lelolanga okwakusasa angikwazi ngaphandle kungaba labangizwelayo, kodwa ngidla kanye ngelanga njengenjendala.”

UNkosikazi Catherene Ncube wesigabeni seMkhayeni, uthi uhlupho luka Ndlovu kasilwakhe yedwa emaphandleni, lokhu kwengezwa njalo yikuba abasakhulayo kabananzi abazali. Uthi sebephila ngokuphathisana njengabadala.

“Mina ngingabe ngilomntwana lowana engela kumbe kunzima njengoba abantwana balezinsuku yizidakamizwa zodwa engayithola imali vele sesiyakiwo sekhohlwa ngomzali wakhe yikho sicina sikwabelana ukuze siphile.”

Ukhansila weKachechete, uMnumzana Given Moyo, uthi ukudla okuholiswa izakhamizi nguhulumende kakunganani, njalo kakubuyi nyangazonke.Okwamanje izakhamizi zihola ingqoloyi, kodwa uMoyo uthi abanengi iyabehlula.

“Uhulumende kanike abantu istaple diet sabo, okwengqoloyi kufana nje lokuzolahlelwq nje labo omasipha bengeke beyidle kodwa bezolahlela kithi. Uhlupho yikuthi abantu abanengi abasayi ema toilet sekubasongele esiswini.”

Phezu kwendlala lokugugudeka komnotho, uMnumzana Jeffery Sibanda, weNkayi yena ukhala ngenyamazana zendle ezibulala izifuyo.

“Sesehlulekile ukuthi sifuye okunjengabonkukhu, imbuzi ngenxa yokuthi amakhanka la angena emakhaya esidla okuyikho osekusenza sibesebuyangeni ngamandla lakho ungazivalela uvele ungelakudla, yona uzayiphani.”

UNkosikazi Sitshengisiwe Sibanda uthi besaba ukuba indlala kayisoze iphele esigabeni seHwange.

“Kunzima ngoba lemasimini kuyatsha so la next year ngeyinye futhi.”

EleZimbabwe liphakathi kwendlala ebangelwe yikungani kuhle kwezulu nyakenye ehlasele abantu abayizigidi phose eziyisitshiyangalombili, 7.7 million.

Inhlanganiso ebona ngokuselela abalambayo emhlabeni jikelele eyeWorld Food Program ithi abantu abanengi baba whines belamba eZimbabwe lonyaka njalo ithi idinga imali efika phose izigidi ezilikhulu lamatshumi amane - US$138 million yokuthengela abalambayo ukudla.

Umholi we sabelo se Matabeleland North uMnumzana Richard Moyo uthi kuzamiswa kunyang'ezayo ukuholisa abantu ukudla.

Forum

XS
SM
MD
LG