WASHINGTON DC —
Izakhamizi ze Gwanda esabelweni se Matabeleland South zithi sezitshiywe phandle kohlelo lwe Gwanda Community Share Ownership Trust olusungulwe nguMongameli Robert Mugabe nyakenye ngoNkwenkwezi.
Asungulwe aba manengi ama Community Share Ownership Trust Schemes kwele Zimbabwe nyakenye nguhulumende. Kodwa kubikwa kulokudonselana kunhlelo lezi elizweni lonke abunjwa phansi kohlelo lweIndigenization.
Umnu. Thandeko Zinti Mnkandla omele iGwanda North edale lephalamende uthi isikhwama semali le sesiqanjulwe libandla le Zanu PF.
IGwanda Community Share Ownership Trust ilezigidi ezilitshumi zamadollar - $10 million. Sekulenhlelo ezibikwa zisenziwa endaweni ezinengi kungakhulunyiswana lezakhamizi.
Umnu. Mnkandla uthi lokhu kwenziwa ngabomo libandla le Zanu PF elidinga ukuvotelwa nguzulu kukhetho oluzayo.
Umnu. Buletsi Nyathi isakhamuzi se Gwanda uthi ababona ngohlelo lolu abaku Gwanda indigenization board kabadlelani lozulu.
Induna ye Matshetsheni uMbiko Masuku uthi inhlelo lezi zenziwa yi board le ibambisana lozulu le Gwanda Rural District Council.
Asungulwe aba manengi ama Community Share Ownership Trust Schemes kwele Zimbabwe nyakenye nguhulumende. Kodwa kubikwa kulokudonselana kunhlelo lezi elizweni lonke abunjwa phansi kohlelo lweIndigenization.
Umnu. Thandeko Zinti Mnkandla omele iGwanda North edale lephalamende uthi isikhwama semali le sesiqanjulwe libandla le Zanu PF.
IGwanda Community Share Ownership Trust ilezigidi ezilitshumi zamadollar - $10 million. Sekulenhlelo ezibikwa zisenziwa endaweni ezinengi kungakhulunyiswana lezakhamizi.
Umnu. Mnkandla uthi lokhu kwenziwa ngabomo libandla le Zanu PF elidinga ukuvotelwa nguzulu kukhetho oluzayo.
Umnu. Buletsi Nyathi isakhamuzi se Gwanda uthi ababona ngohlelo lolu abaku Gwanda indigenization board kabadlelani lozulu.
Induna ye Matshetsheni uMbiko Masuku uthi inhlelo lezi zenziwa yi board le ibambisana lozulu le Gwanda Rural District Council.