WASHINGTON DC —
Idale lephalamende ngoLwesine lipasise umthetho weMoney Laundering and Proceeds of Crime Bill, wona okhangelelwe ukwenqabela ukutshaphazwa kwemali yizigilamkhuba.
Umphathintambo wezemali uMnu Tendai Biti uthi lumthetho uzakwenqabela njalo ukutshaphazwa kwemali etholakala ekwenjiweni kwamadayimana emigodini yeMarange.
UBiti wengeze wathi ingqungquthela ezenza lokhu ikakhulu, ngabaphathintambo bakahulumende. Kodwa kababethanga ngamagama.
"Akudingakali ukuthi umuntu aze abeyingcwethi ku-rocket science ukuthi aphawule ukuthi ngobani abaphathintambo engikhuluma ngabo," kutsho uBiti ekhuluma edale ephalamende.
Umthetho lo uzathatha isikhundla somthetho weSerious Offences Act.
Kunjalo nje amalunga edale lephalamende athi akhangelele ukuhluza imithetho efana lePosa, iAippa kanye leEctroal Act alubana ithe yalethwa edale ngumphathintambo wezemithetho uMnu Patrick Chinamasa.
UMnu Chinamasa ulaywe yiSadc ngeviki edluleyo ukuthi aqoqe ukuguqulwa kwemigqa evimba inkululeko kazulu kuPosa lakuAippa njalo elethe umthetho wezokhetho phambi kwedale lephalamende liwuhluze andubana ubuyele kuMongameli Robert Mugabe.
"IPosa leAippa kulapho okulempilo yeZanu PF khona, abasoze bavume ukuthi ibuye ephalamende ngoba ingakhitshwa kuyabe sokufana lokuthi vele sebekhitshwe lakudale lephalamende," kutsho ummeli weInsiza South edale uMnu Siyabonga Malandu Ncube.
UMnu Ncube lilunga leMDC elikhokhelwa nguMnu Welshman Ncube.
Uqhubeke esithi: "Bazazama ngazo zonke indlela ukuthi iphalamende ize idilizwe imithetho le ingalungiswanga, bayazama ngawo wonke amacebo.
"Kuqala ngoMgqibelo ebusuku kuyabe sokusebenza amandla kaMongameli, ngalokho angiboni eyibeka eceleni limithetho."
Idale lephalamende likhangelelwe ukudilizwa ngoMvulo ozayo, mhlaka 29 ngoNtulikazi ngoba isikhathi salo siyabe sesiphelile sokumele kukhethwe amalunga amatsha kukhetho oluzayo.
Umphathintambo wezemali uMnu Tendai Biti uthi lumthetho uzakwenqabela njalo ukutshaphazwa kwemali etholakala ekwenjiweni kwamadayimana emigodini yeMarange.
UBiti wengeze wathi ingqungquthela ezenza lokhu ikakhulu, ngabaphathintambo bakahulumende. Kodwa kababethanga ngamagama.
"Akudingakali ukuthi umuntu aze abeyingcwethi ku-rocket science ukuthi aphawule ukuthi ngobani abaphathintambo engikhuluma ngabo," kutsho uBiti ekhuluma edale ephalamende.
Umthetho lo uzathatha isikhundla somthetho weSerious Offences Act.
Kunjalo nje amalunga edale lephalamende athi akhangelele ukuhluza imithetho efana lePosa, iAippa kanye leEctroal Act alubana ithe yalethwa edale ngumphathintambo wezemithetho uMnu Patrick Chinamasa.
UMnu Chinamasa ulaywe yiSadc ngeviki edluleyo ukuthi aqoqe ukuguqulwa kwemigqa evimba inkululeko kazulu kuPosa lakuAippa njalo elethe umthetho wezokhetho phambi kwedale lephalamende liwuhluze andubana ubuyele kuMongameli Robert Mugabe.
"IPosa leAippa kulapho okulempilo yeZanu PF khona, abasoze bavume ukuthi ibuye ephalamende ngoba ingakhitshwa kuyabe sokufana lokuthi vele sebekhitshwe lakudale lephalamende," kutsho ummeli weInsiza South edale uMnu Siyabonga Malandu Ncube.
UMnu Ncube lilunga leMDC elikhokhelwa nguMnu Welshman Ncube.
Uqhubeke esithi: "Bazazama ngazo zonke indlela ukuthi iphalamende ize idilizwe imithetho le ingalungiswanga, bayazama ngawo wonke amacebo.
"Kuqala ngoMgqibelo ebusuku kuyabe sokusebenza amandla kaMongameli, ngalokho angiboni eyibeka eceleni limithetho."
Idale lephalamende likhangelelwe ukudilizwa ngoMvulo ozayo, mhlaka 29 ngoNtulikazi ngoba isikhathi salo siyabe sesiphelile sokumele kukhethwe amalunga amatsha kukhetho oluzayo.