BOTSWANA —
AbeZimbabwe abaphila legciwane lenculaza besemajele kweleBotswana sebenelise ukukhweza udaba lwabo emthethwandaba lokuthi bathole amaphilisi ama Anti Retrovirals, isehlakalo sakuqala embalini yalelo lizwe.Uhulumende weBotswana uzachasisa ukuthi kungani enganikezi abavela kwamanye amazwe, okugoqela abeZimbabwe ama ARV’s emajele.
Lokhu kuza ngemva kokuba abeZimbabwe abaphila lengculaza bekhweze udaba lwabo lwesidingo sama ARV’s kunkokheli ekhangela ngezamajele kweleBotswana.
Bathi ukubancitsha amaphilisi ama ARV’s kufana lokubagwebela ukufa.
EleBotswana lona lithi linekeza kuphela izizalwane zalo amaphilisi ama ARV’s, kukanti abanye kumele baziphandele.
Umkhokheli we nhlanganiso ekhangela ngamalungelo labaphila lengculaza kweleBotswana, uMnunzana Uyapo Ndadi utshele iStudio 7 ukuthi ukhangele ukuthi udaba lolu lungene kungakapheli inyanga. Uthi luqakathekile ekulweleni amalungelo abaphila lengculaza.
Kudaba lolu, abeZimbabwe laba, abasejele le Gaborone Maximum Prison bazamelwa ligqwetha elilodumo, uMnunzana Gilbert Marcus owenhlanganiso ye Southern African Litigation Centre.Lolu kuzabe kuludaba lwakuqala kumbali yeBotswana kanye labasemajele abaphila lengculaza. UNdadi uthi leli lithuba labomantshi ukuthi batsho ukuthi ukuncitsha abantu abasemajele ama ARV’s ayisikho yikuncindezela lokubandlula na loba hatshi.
Kulenani elingaphezu kwenkulungwane eyodwa lamakhulu ayisithupha (1600) abeZimbabwe abasemajele kweleBotswana.
Lokhu kuza ngemva kokuba abeZimbabwe abaphila lengculaza bekhweze udaba lwabo lwesidingo sama ARV’s kunkokheli ekhangela ngezamajele kweleBotswana.
Bathi ukubancitsha amaphilisi ama ARV’s kufana lokubagwebela ukufa.
EleBotswana lona lithi linekeza kuphela izizalwane zalo amaphilisi ama ARV’s, kukanti abanye kumele baziphandele.
Umkhokheli we nhlanganiso ekhangela ngamalungelo labaphila lengculaza kweleBotswana, uMnunzana Uyapo Ndadi utshele iStudio 7 ukuthi ukhangele ukuthi udaba lolu lungene kungakapheli inyanga. Uthi luqakathekile ekulweleni amalungelo abaphila lengculaza.
Kudaba lolu, abeZimbabwe laba, abasejele le Gaborone Maximum Prison bazamelwa ligqwetha elilodumo, uMnunzana Gilbert Marcus owenhlanganiso ye Southern African Litigation Centre.Lolu kuzabe kuludaba lwakuqala kumbali yeBotswana kanye labasemajele abaphila lengculaza. UNdadi uthi leli lithuba labomantshi ukuthi batsho ukuthi ukuncitsha abantu abasemajele ama ARV’s ayisikho yikuncindezela lokubandlula na loba hatshi.
Kulenani elingaphezu kwenkulungwane eyodwa lamakhulu ayisithupha (1600) abeZimbabwe abasemajele kweleBotswana.