amalinks wokungena

Breaking News

Abesifazana Bavinjwa Ukuvota Ngenxa Yamagama


Abesifazana beZimbabwe bakhala ngokuthi abenelisanga ukuvota kukhetho oludluleyo ngoba belezithupha ezilezibongo zabomkabo ngemva komtshado kodwa bebhalise ukuvota ngezibongo zakwabo bengakatshadi. Lokhu sokuvuse njalo inkulumo yokuthi vele kungani ihofisi ka Registrar General ibamba ngamandla abesifazana abatshadileyo ukuguqula izibongo zabo khona kungekho emthethweni.

Ukutshiyana kwemikhuba kutsho ukuthi lemikhuba yokuthathana iya itshiyana.

Esintwini owesifazana angaze ayekwenda abe yinkosikazi yomuntu akalahli esakhe isibongo kodwa uze ayekufa nje esaziwa ngokuba ngumagumede, umakhumalo, ngumafuyane njalonjalo. Kuleminye imikhuba lapho owesifazana athi esenda ahle aziwe ngesibongo sakwabozala esakhe sihle sife ngokunjalo.

Ukutshiyana kwemikhuba lokhu kukhanya ihofisi ka Registrar General ephethe umsebenzi wokupha izihupha, ayikutshayi ndiva ngoba iqhubeka ibamba ngamandla abesifazana ukuthi lapho sebetshadile batshiye ezabo izibongo bathathe izithupha ezintsha ezilezibongo zabomkabo lanxa lokhu kungekho emthethweni.

Lanxa nje umthethwandaba wakuleli uhlezi unquma ukuthi abesifazana akumelanga babanjwe ngamandla ukuguqula izibongo, ihofisi enika izithupha ayivamanga ukukulandela lokhu.

UNkosikazi Janet Simango, oyisakhamuzi, uthi kenelisanga ukuvota ngenxa yokuthi ubengathwalanga isithupha somtshado wathi efika watshelwa ukuthi angeke avote ngoba isibongo esisesithupheni kungayisiso esibhalwe kuluhlu lwalabo abavotayo, i-Voters’ Roll.

USimango uthi bekungaba kuhle aluba kwathi kubhaliswa njalo kuhlolwa amabizo abavotayo abesifazana bahle batshelwa ukuthi asebeguqule izibongo bayebhalisa kutsha kulokuthi bayemangala ngelanga lokuvota.

UNkosikazi Busi Bhebhe uthi udubo olukhona ngolokusetshenziswa kwamasiko lemikhuba lalapho engafanelanga khona.

Uthi abantu abasebenza e hofisini ka Registrar General balembono yabo ngokuthi owesifazana owendileyo kumele aziphathe njani njalo basuke bafune ukwenza imbono lemikhuba yabo ibe ngumthetho bakhohlwe ukuthi imikhuba lamasiko ngawabantu abathile hatshi umhlaba wonke.

Wengeze esithi kulihlazo ukuthi kuselabantu abacabanga ukuthi owesifazana angeke azimela yedwa engela owesilisa njalo abazitshela ukuthi owesifazana owendileyo useyimpahla yomkakhe okutsho ukuthi kumele abanjwe ngamandla ukuthi isibongo sakhe sikuveze lokhu.

UNkosikazi Loice Dungeni uthi ukusetshenziswa kwemikhuba lamasiko ancindezela abesifazana yikho okwenza kuqhubeke kuqakathekile ukuthi ilizwe lisebenzise indlela ze Affirmative Action zokudinga ukuthuthukisa impilo zabomama kanye lamalungelo abo.

Uthi intanga yakhe bakhule bengatholi amathuba okufunda ngoba bekhule ngesikhathi amalungelo omntwana oyinkazana engananzwa.

Uthi lanxa lokhu sokungcono kulendingeko ezinengi okumele zikhangelwe ukuze umntwana oyinkazana abelakho ukuthola amathuba okufunda kanye lokusebenza anjengawabafana.

IAffirmative Action yindlela ejonge ukulinganisa amathuba alabo abakade bevele bengawatholi amathuba okuzithuthukisa njalo bencindezelwa kundawo ezithile ukuze labo babelakho ukuphumelela.
UNkosazana Sihle Moyo, osekolitshini, uthi kuvele kusekunengi okuphazamisa amankazana ezifundweni zawo nxa kukhangelwa amasiko, imikhuba kanye lokungalingani kwamathuba aphiwa abesilisa labesifazana..

Uthi abesifazana labo abasekelani ngenxa yemfundiso abakhuliswa layo yokuthi baqakathekise abesilisa.

Abesifazana bakuleli bayingxenye engamatshumi amahlanu lambili ekhulwini. Lanxa kunjalo, kusenzima ukuthola inani labesifazana elithe xaxa ephalamende, kungatsha zikahulumende kanye lemisebenzini ephezulu.

Akukacaci ukuthi inani labesifazana elingene kuphalamende lamakhansili lonyaka kulandela ukhetho linganani kodwa kusadingeka abesilisa labesifazana abakhokhela belonanzelelo ukuthi iseminengi imikhuba, amasiko kanye lengxaki ezivalela omama ukuqhuba impilo zabo ngendlela abayifunayo lokuzithathela izinqumo bengesabi ukuthi kuyathiwa ngomama abadlula zisengwa.
XS
SM
MD
LG