amalinks wokungena

Breaking News

Abatsha Abakubandla leZanu PF Basekela Umkhankaso Wokuthi uMnangagwa Ahlale Embusweni


Abanye abatsha basekela uMongameli Emmerson Mnangagwa ukuba eqhubeke esembusweni
Abanye abatsha basekela uMongameli Emmerson Mnangagwa ukuba eqhubeke esembusweni

Kulabasakhulayo eZimbabwe abathi kabasoze bevume ukuba uMongameli Emmerson Mnangagwa aqhubeke esembusweni kungafika umnyaka ka2028, okugqitshwa khona isikhathi sombuso wakhe.

Kodwa kulabanye njalo abasekela okufiswa ngamanye amalunga ebandla leZanu PF athi athakazelela inhlelo zikahulumende kaMnangagwa ngakho-ke kufanele ukuthi ehlale esikhundleni kusiyafika u2030.

UNtokozi Msipha, owayekhankasela ukuba uMnu. Savior Kasukuwere angene kukhetho lukamongameli ngomnyaka ka2023, ngomunye wabafisa ukuba umsekeli kamongameli uRetired General Constantino Chiwenga angene esikhundleni sikaMnangagwa ngo2028. Uthi kulihlazo okuzanywa ngamanye amalunga eZanu PF afuna uMnangagwa ahlale embusweni.

“Njengabasakhulayo sikhuthaza ukuba kube lendlela zokumisa uMnangagwa kulokhu afuna ukukwenza. Ungakhangela indubo esilazo kungenxa yakhe. Useyehlulekile ukubisa imsebenzi, imfundo lokunye, u2030 asisoze simvume,” kutsho uMsipha.

UGift Ostallos Siziba owayengumsekeli wesikhulumeli sebandla leCitizens Coalition for Change elalikhokhelwa nguMnu. Nelson Chamisa uyakusekela lokhu.

“UMnangagwa wathatha intambo okungekho emthethweni nanko usefuna ukufika ku2030. Sitshela abatsha ukuba asibambaneni sibone ukuba siyamkhipha sisebenzisa umthetho, u2030 akumelanga afike abatsha sikhona,’’ kugcizelela uSiziba.

Banengi abatsha abaphikisana lokwenziwa ngamalunga eZanu PF athi uMnangagwa kumele ahlale embusweni. URaymond Dube, okuhlangothi lwabatsha kubandla leMovement for Democratic Change ekhokhelwa nguMnu. Douglas Mwonzora, uthi kuqakathekile ukuba abatsha bebambane ukuze kuvinjwe okuzanywa libandla elibusayo.

“Sizabenzelana labatsha bonke abazimiseleyo ukuba singakuvumeli ukuba afika u2030 ngoba isisekelo sombusosikubeka sobala okumela akwenze,” kugcizelela uDube.

UDiscent Collins Bajila, omele iLuveve Makhandeni edale lephalamende, laye uyakusekela lokhu.

“Kumele abatsha besebenze kungelani lezombusazwe ukuba bathi hayi isikhathi sakhe nxa sesifikile sime kanjalo. Kumele abatsha bakwenze ngesiphangiphangi,”kutsho uBajila.

Abamele inhlanganiso ezizimeleyo labo bathi abakubandla leZanu PF abafuna ukuba kungenziwa i-referendum lokhetho ngo2028 njalo lokuba uMnangagwa aqhubeke esesikhundleni bafuna kwephulwe isisekelo sombuso welizwe.

Kungaguqulwa isisekelo sombuso welizwe, osesikhundleni sikamongameli okwamanje kavunyelwa futhi ukuba engene esikhundleni lesi.

UAshley Pfunye omele inhlanganiso zabatsha phansi kwenhlanganiso yeCrisis in Zimbabwe Coalition uthi sesifikile isikhathi sokuba abatsha bezibumbele elakusasa ngokuphikisa okufunwa ngabasekeli baka Mnangagwa.

“Thina sithi kumele kube lendlela zokubambana abatsha bonke sisebenzisa okutshiwo yisisekelo sethu ukuze angakwanisi ukuqhubeka, kumele sikhulume ngazwi linye,”kutsho uPfunye.

Kodwa uTaurai Kandishaya, isikhulumeli sohlangothi lawabatsha kubandla leZanu PF esigabeni seHarare, uthi kumele abatsha bezinuke amakhwapha basekele uMnangagwa.

“Akula asekuphambanisile. Usesebenzele abatsha ukwedlula bonke abakhokheli kuleli. Kumele aqhubeke kuze kuyefika u2030,” kutsho uKandishaya.

UMnangagwa usekhulume kanengi ukuba kafisi ukuqhubeka esembusweni kodwa ezinye ingcwethi kwezombusazwe zithi amazwi akhe la ngawokuvala uzulu amehlo ngoba kukhanya efuna ukuqhubeka esembusweni.

Udaba lolu lwakhulunywa emhlanganweni weAnnual National People’s Conference lapho okwathathwa isinqumo sokuthi uMnangagwa kumele aqhubeke esembusweni kuze kuyefika umnyaka ka2030.

Abanye abalwa impi yenkululeko lamanye amalunga eZanu PF batshaya phansi ngenduku besithi kabavumelani lakho lokhu ngoba uMnangagwa useyehluleke ukubusa eleZimbabwe.

Forum

XS
SM
MD
LG