BULAWAYO —
Abantu abaphila lobugoga bathi ingculaza iqhubeka ibaqeda ngoba azikho inhlelo eziqondane labo zokubafundisa ngalumkhuhlane ngoba abahlela lezi nhlelo becabanga ukuthi abaphila lobugoga kabayi emacansini.
Uhlelo lokulwisana lokuqeda umkhuhlane we ngculaza elizweni i- National Aids Strategic Plan ka 2008 kusiya ku 2015 ayiphathi ngitsho lakancane abantu abaphila lobugoga okutsho ukuthi ayikho imizamo elizweni yokuhlela inhlelo eziqondane labo nxa kukhangelwa ingculaza.
Inhlanganiso ekhangela amalungelo abagogekileyo, i-Disability HIV and AIDS Trust, ithi ilizwe selasebenza gadalala ukuqeda ukumemetheka kwengculaza kodwa limizamo ayigoqeli abalimeleyo kusukela lapho bedinga uncedo lokudingisisa ukuthi balalo na leligcikwane lapho okuswelakala abacebisi bokukhuluma lalabo abangezwayo kumbe indlela yokuthi abalimeleyo baqanse bayefika lapho okuhlolelwa khona okuvame ukuba yindawo eziphezulu ezingangeneki ngama wheel chair.
Inhlanganiso le ithi banengi abagogekileyo abathelelwa lumkhuhlane ngokudlwengulwa kanye lokuswela ulwazi besebesehluleka ukuthola ukwelatshwa ngenxa yezisebenzi zemakiliniki lezibhedlela ezingafundelanga ukuthi zingaphathisa njani abantu abanje.
Umnumzana Japhet Mlotshwa, osebenza labagogekileyo uthi lanxa kuthiwa impilakahle lilungelo laye wonke umuntu, kawakho amacebo okuphathisa abagogekileyo ukuthi babe lolwazi olugcweleyo ngengculaza.
Uthi inengi lezisebenzi ezibhedlela kanye lalapho okuhlolwa igazi ukudinga igcikwane lengculaza licabanga ukuthi abantu abagogekileyo abayi emacansini bese kungathi ngumhlolo lapho bedinga ulwazi ngengculaza.
UNkosikazi Jessie Dube, ongumongikazi, uthi liqiniso ukuthi kunzima ukuthi baphathise abagogekileyo ezibhedlela hatshi ngengculaza kuphela kodwa ngokubapha ulwazi lonke nje oludingakalayo ukuzivikela ngemikhuhlane yengulwakwa ethelelanwa ngokuya emacansini.
Uqhubeke esithi uhulumende kafundisi abongi kanye labodokotela abangakhulumisana labagogekileyo babaphe ulwazi okugoqela abangaboniyo, abangezwa endlebeni kumbe abalimele umzimba.
Uthi lapho kuthe kwaba lomuntu ongelasandla kumbe ongaboniyo kunzima ukumtshengisa ukuthi angasebenzisa njani indlela yokuzivikela emacansini kuthi nxa kuyilowo ongezwa endlebeni, abongi abalalo ulwazi lokuxoxisana laye ngendlela yokukhulumisana ngezandla okwenza bafe bethule okwemvu yomnikelo.
Ophila lobugoga, uNkosikazi Lindiwe Sibanda uthi yena lemuli yakhe babuzwa imbuzo eyangisayo ngoba abantu becabanga ukuthi njengoba engaboni kumele angayi emacansini.
Uthi lokhu kwenza kubenzima ukuthi athole uncedo ezibhedlela hatshi ngengculaza kuphela kodwa ngemikhuhlane nje etshiyeneyo yengulamakwa ethelelanwa emacansini.
Uqhubeke esithi kanelisi njalo ukuba lemfihlo ngomzimba wakhe ngoba abongi kumbe odokotela bayabe befuna ukukhulumisa ohamba laye ongagogekanga, ngomzimba wakhe angathi yena kacabangi.
Omunye njalo ophila lobugoga, uNkosikazi Sithembile Majole, uthi banengi abagogekileyo abaphila lengculaza kuthi inengi njalo selalehlakelwa ngumpefumulo ngenxa yokuthi liyabe litshelana okungaqondanga ngengculaza ngoba lingatholi ulwazi oluqondileyo.
Uthi inengi labantu abagogekileyo, njalo liyadlwangulwa kumbe liphathwe butshapha kwezamacansi okwenza loludubo lugcwale ngamandla.
Abantu abaphila lobugoga abanengi baswela lamathuba okufunda lokusebenza okwenza kubenzima ukuthi benelise ukuthola uncedo ngempilakahle yabo.
Ilizwe alilanani elicacileyo ukuthi bangaki abantu abagogekileyo elizweni lokuthi kulaba bangaki abaphila legcikwane lengculaza lokuthi badinga ncedo bani.
Eminyakeni esanda kudlula, ilizwe libhekane lodubo lokuqhuba kuhle umsebenzi wezempilakahle okwenza kubenzima ngamandla ukuphathisa abagogekileyo kulolu hlangothi.
Uhlelo lokulwisana lokuqeda umkhuhlane we ngculaza elizweni i- National Aids Strategic Plan ka 2008 kusiya ku 2015 ayiphathi ngitsho lakancane abantu abaphila lobugoga okutsho ukuthi ayikho imizamo elizweni yokuhlela inhlelo eziqondane labo nxa kukhangelwa ingculaza.
Inhlanganiso ekhangela amalungelo abagogekileyo, i-Disability HIV and AIDS Trust, ithi ilizwe selasebenza gadalala ukuqeda ukumemetheka kwengculaza kodwa limizamo ayigoqeli abalimeleyo kusukela lapho bedinga uncedo lokudingisisa ukuthi balalo na leligcikwane lapho okuswelakala abacebisi bokukhuluma lalabo abangezwayo kumbe indlela yokuthi abalimeleyo baqanse bayefika lapho okuhlolelwa khona okuvame ukuba yindawo eziphezulu ezingangeneki ngama wheel chair.
Inhlanganiso le ithi banengi abagogekileyo abathelelwa lumkhuhlane ngokudlwengulwa kanye lokuswela ulwazi besebesehluleka ukuthola ukwelatshwa ngenxa yezisebenzi zemakiliniki lezibhedlela ezingafundelanga ukuthi zingaphathisa njani abantu abanje.
Umnumzana Japhet Mlotshwa, osebenza labagogekileyo uthi lanxa kuthiwa impilakahle lilungelo laye wonke umuntu, kawakho amacebo okuphathisa abagogekileyo ukuthi babe lolwazi olugcweleyo ngengculaza.
Uthi inengi lezisebenzi ezibhedlela kanye lalapho okuhlolwa igazi ukudinga igcikwane lengculaza licabanga ukuthi abantu abagogekileyo abayi emacansini bese kungathi ngumhlolo lapho bedinga ulwazi ngengculaza.
UNkosikazi Jessie Dube, ongumongikazi, uthi liqiniso ukuthi kunzima ukuthi baphathise abagogekileyo ezibhedlela hatshi ngengculaza kuphela kodwa ngokubapha ulwazi lonke nje oludingakalayo ukuzivikela ngemikhuhlane yengulwakwa ethelelanwa ngokuya emacansini.
Uqhubeke esithi uhulumende kafundisi abongi kanye labodokotela abangakhulumisana labagogekileyo babaphe ulwazi okugoqela abangaboniyo, abangezwa endlebeni kumbe abalimele umzimba.
Uthi lapho kuthe kwaba lomuntu ongelasandla kumbe ongaboniyo kunzima ukumtshengisa ukuthi angasebenzisa njani indlela yokuzivikela emacansini kuthi nxa kuyilowo ongezwa endlebeni, abongi abalalo ulwazi lokuxoxisana laye ngendlela yokukhulumisana ngezandla okwenza bafe bethule okwemvu yomnikelo.
Ophila lobugoga, uNkosikazi Lindiwe Sibanda uthi yena lemuli yakhe babuzwa imbuzo eyangisayo ngoba abantu becabanga ukuthi njengoba engaboni kumele angayi emacansini.
Uthi lokhu kwenza kubenzima ukuthi athole uncedo ezibhedlela hatshi ngengculaza kuphela kodwa ngemikhuhlane nje etshiyeneyo yengulamakwa ethelelanwa emacansini.
Uqhubeke esithi kanelisi njalo ukuba lemfihlo ngomzimba wakhe ngoba abongi kumbe odokotela bayabe befuna ukukhulumisa ohamba laye ongagogekanga, ngomzimba wakhe angathi yena kacabangi.
Omunye njalo ophila lobugoga, uNkosikazi Sithembile Majole, uthi banengi abagogekileyo abaphila lengculaza kuthi inengi njalo selalehlakelwa ngumpefumulo ngenxa yokuthi liyabe litshelana okungaqondanga ngengculaza ngoba lingatholi ulwazi oluqondileyo.
Uthi inengi labantu abagogekileyo, njalo liyadlwangulwa kumbe liphathwe butshapha kwezamacansi okwenza loludubo lugcwale ngamandla.
Abantu abaphila lobugoga abanengi baswela lamathuba okufunda lokusebenza okwenza kubenzima ukuthi benelise ukuthola uncedo ngempilakahle yabo.
Ilizwe alilanani elicacileyo ukuthi bangaki abantu abagogekileyo elizweni lokuthi kulaba bangaki abaphila legcikwane lengculaza lokuthi badinga ncedo bani.
Eminyakeni esanda kudlula, ilizwe libhekane lodubo lokuqhuba kuhle umsebenzi wezempilakahle okwenza kubenzima ngamandla ukuphathisa abagogekileyo kulolu hlangothi.