amalinks wokungena

Breaking News

Abaphikisayo Bathi Ngamanga Aluhlaza Tshoko Ukuba Abathengisa Impahla Emigwaqweni Babulala Izitolo Ezinkulu


Abathengisa impahla etshiyeneyo 0Bulawayo, Zimbabwe. (Columbus Mavhunga/VOA)
Abathengisa impahla etshiyeneyo 0Bulawayo, Zimbabwe. (Columbus Mavhunga/VOA)

Bakhala ngohulumende abaphikisayo eZimbabwe ngokubotshwa kwabathenga bethengisa impahla emigwaqweni, okuthiwa babulala amabhizimusi amakhulu.

Bathi amabhizimusi amakhulu seleminyaka eminengi evala emadolobheni afana lakoBulawayo ngakho-ke kungamanga aluhlaza tshoko ukuba abhidlizwa ngabathengisa impahla etshiyeneyo phandle kumbe duzane lawo.

UMnu. Greater Sibanda olwela ilungelo loluntu ezimele ngomunye wabathi amabhizimusi amakhulu ehluleka ukuthengisa impahla ngemfanelo ngakho-ke asesethesa umlandu wokuvalwa kwawo kulabo abathenga bethengisa impahla emigwaqweni.

USibanda uthi, “Manengi amabhizimusi amakhulu avalwa koBulawayo kungelani labathengisa impahla emigwaqweni. Okwamanje amanye amabhizimusi la avulwa eHarare esanda kuvalwa koBulawayo. Ngakho-ke akumelanga uhulumende ethi abathengisa emigwaqweni bayawabulala. Uhulumende nguye olenkinga hatshi abantu abazama ukuphanda impilo.”

Kodwa abakubandla eleZanu PF bathi kumele kulungiswe udaba lwabathengisa impahla emigwaqweni ukuze amabhizimuzi amakhulu engabhidliki.

UMnu. Joseph Tshuma okudale leZanu PF Central Committee njalo omele iPelandaba-Tshabalala edale lephalamende uthi kunengi okumele kulungiswe ngoba asetshabalala amabhizimusi amakhulu eZimbabwe, ikakhulu athengisa impuphu, isinkwa, amafutha okupheka, isepa lokunye okudliwa nguzulu nsukuzonke.

“Kuliqiniso ukuthi abathengisa impahla emigwaqweni babhidliza amabhizimusi amakhulu. Ungakhangela kuhle uzabona ukuba abanye babo bathengisa imnyango yamabhizimusi la njalo bathengisa okufana lalokhu okusezitolo ezinkulu. Akusebenzi lokhu. Kumele kuhlelwe kuhle ngoba abantu laba kababhadali umthelo we-tax njalo baphazamisa labo abathengisa emigwaqweni abalezindawo zokwenza lokhu.”

Abathengisa emigwaqweni bathi sebebotshwa ngobunengi babo kulez’insuku ngoba betheswa umlandu wokuqhuba amabhizimusi okungelamvumo.

Bathi kabasoze besuke emigwaqweni ngoba akulamisebenzi emafekithali lakumabhizimusi amakhulu athengisa okutshiyeneyo.

Uhulumende uthi uzaqhube ebopha abathengisa emigwaqweni okungekho emthethweni njalo kumele abantu laba bethele umthelo we-tax.

Inkampani yeOK Stores isivale ezinye indawo isithi sokunzima ukuthengisa impahla kulez’insuku. Manengi akusimo lesi athi athenga impahla ngedola leMelika ayithengise ngeZimbabwe Gold, esigugudeke okokuthi isiphose ibingumquba.

Athi okunye okubathwalise nzima ngabantu abathengisa impahla efana leyabo phandle kwezakhiwo zabo.

Forum

XS
SM
MD
LG